Kui praegu on Matsalu lahe ääres asuv Saastna maakerke tõttu mandri osa, siis keskajal oli see saar.

Ei ole teada, millal püha Olavile pühitsetud kabel sinna ehitati. Varasemad kabeli juurest saadud leiud on 15. sajandist, kuid selle põhjal ei saa kindel olla hoone enda rajamise ajas. Kabel, mille mõõtmed on kuus korda 16 meetrit, on arheoloog Anton Pärna sõnul Saastna kontekstis suur.

"Vaadates seda saarekest siin ja mõeldes, et 16. sajandil elas siin 13 peret, võime päris kindlasti öelda, et sellel kabelil oli märksa suurem tähendus kui ainult teenida kohalikku rahvast," ütles Pärn.

Kabel on pühitsetud püha Olavile, mis viitab, et tõenäoliselt eksisteerib side Skandinaavia taustaga meresõitjatega. Arheoloog Heiki Valk ütles, et Saastna asend omaaegse rahvusvahelise meretee ääres kasvatas ilmselt kabeli tuntust. Nii mündileiud kui ka kirjalikud allikad viitavad, et siin oli traditsiooniks münte ohverdada ja see tava kestis edasi kuni kakssada aastat pärast reformatsiooni ehk ajani, mil kabel oli juba varemetes.

"Siia on käidud kokku kirikuvisitatsioonide, -teadete põhjal ka Gotlandilt, on käidud Kuramaalt, Saaremaalt ja kõikidest nurkadest," ütles arheoloog Heiki Valk.

Arheoloog Anton Pärn ütles, et keskaegse kivikabeli all võib olla peidus midagi varasemat, kuid seda peab veel kontrollima.

"Kui me algselt arvasime, et tegemist on ainult kivikabeliga, siis praegu oleme me saanud mõningad sellised tunnismärgid, et selle kivikabeli alla võis jääda palkhoone või puidust rajatud hoone," sõnas Pärn.

Töö Saastnas on osa projektist "Nidarosest Novgorodini", mis keskendub mereteede ja sadamakohtade uurimisele. Seda toetab Norra riik ja projekti juhib Tallinna Ülikool, kelle partnerite hulgas on ka Tartu Ülikool ning sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid.