Suvel on linnapildis rohkem kergliiklejaid, mistõttu on õnnetused kerged tulema. Kuigi politsei andmetel on eelmise aastaga võrreldes õnnetusi vähem, siis puutub Tallinna Kiirabi nendega siiski iga päev kokku.

"Kui võtta, et selle aasta esimesel poolaastal on umbes 600 liiklusavariid olnud, siis nendest umbes 400 on seotud kas jalgrataste või elektriliste tõukeratastega," ütles Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas.

Jalgratturid tunnevad, et teised liiklejad nendega ei arvesta.

"Eile sattusin liiklusõnnetusse. Auto väljus suurel kiirusel, mitte peateel ja pidi mind läbi laskma, aga sõitis otsa," rääkis Aleksei.

"Eelissõidukohad, seal autod lihtsalt ei lase jalakäijaid ega rattureid läbi, kõnniteedel, igal pool mujal," ütles Jaak.

"Peab jälgima mängu kogu aeg, aga, jah, kellel närvid vastu ei pea, võib teha mingisuguse veidruse ja ongi korras," sõnas Marko.

Adlas tõdes, et autoga kokku põrgates on kergliikleja vigastused raskemad kui näiteks kukkumistel.

"Kui kergliiklusvahendiga toimunud avarii on tema enda süül ehk siis sõidab vastu takistust või joobe tõttu kukub ümber, siis need vigastused reeglina ei ole rasked. Kui kergliikleja jääb auto alla ehk saab löögi autolt, siis sõltub auto massist ja teinekord seal on vigastused rasked," selgitas ta.

"Kõik need suve liikumisvahendid, nendele kehtivad täpselt samad reeglid nagu sõiduautodele. Ohtlik on kiiruse ületamine, on ju teatud tingimustele mittevastav kiirus. Siis kindlasti turvavarustuse mittekasutamine, mis tekitab vigastusi. Samamoodi ka kahekesi sõitmine. Kõrvalised tegevused, kui ma hakkan telefoni kasutama sõidu ajal," loetles põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss õnnetuste põhjuseid.

Ükski "Aktuaalse kaamera" küsitletud rattur ei kandnud peas kiivrit. Politsei ja kiirabi panevad südamele, et see on suuremate vigastuste vältimiseks elementaarne.