Head kasumit teenivate ärisektorite lisamaksustamine tundub esmapilgul efektiivne ja valutu võimalus riigieelarve täitmiseks. Tegelikult võib selline suhtumine aga poliitikutele ja ühiskonnale tervikuna bumerangina valusalt tagasi lennata.

Läänemetsa arvates peavad rekordilisi kasumeid teenivad suurettevõtted Eesti ühiskonda rohkem panustama. See tähendakski nendele suurema maksukoorma panemist või ka sundi teha elutähtsates valdkondades suuremaid investeeringuid. Ta tõi näiteks kütusemüüjatele pandud kohustuse, et tanklad saaks kiiremini generaatoritega varustatud või telekomifirmade survestamise tegemaks suuremas mahus investeeringuid side kvaliteedi parandamiseks.

Paberil on see jutt ilus, aga reaalses elus ei pruugi taoline robinhoodlik lähenemine olla mõistlik.

Eesti majandus on rahvusvaheline. Paljudes valdkondades on suurtegijateks välisfirmad ning kui maksukeskkond muutub neile ebasoodsaks, siis võib juhtuda, et heal juhul korraldatakse oma äritegevus nii, et siin enam suuri kasumeid ei teki. Halvemal juhul aga loobutakse üldse Eestis äri ajamisest ning kolitakse riiki, kus suhtutakse kasumlikku tegutsemisse soosivamalt.

Ehk praegu hästi teenivate ärisektorite lisamaksustamine võib sarnaneda püksi pissimisega. Alguses on hea soe tunne, kuid varsti enam mitte.

Lauri Läänemets viitas, et riigieelarves napib raha elanikkonnakaitse tugevdamiseks, kodulähedase hariduse püsimiseks ja ravijärjekordade lühendamiseks. Need on valdkonnad, kus pole võimalik rahamuret vähendada lühiajaliste lahendustega. Kui näiteks järgmisel aastal hankida neisse valdkondadesse lisaraha täiendavast maksust, siis ülejärgmisel aastal võime avastada, et neid kasumeid enam ei ole, millelt seda vajalikku maksuraha koguda.

Sõda kasumite vastu võib meil juba tegutsevatel ettevõtetel, ja ka potentsiaalsetel uutel välisinvestoritel, võtta investeerimisisu. Investeeringuid tehakse ikkagi eesmärgiga tulevikus rohkem kasumit teenida. Kui kaob motivatsioon investeerida, ei teki ka uusi töökohti ja kaob huvi olla uuenduslik.

Meil on sõjakas naaber, väike ja madala ostujõuga turg, Euroopast vaadates oleme ääremaa ja kui tekib veendumus, et hea tulemuse korral lajatavad poliitikud sulle täiendava maksumalakaga, kergitab ettevõtja kaabut ja otsib mõne teise tegevuskoha.

See, kui ettevõte teenib kasumit ja soovib kasumit suurendada, ei ole halb. Loomulikult tuleb ühiskonnas pöörata tähelepanu, kui mõnes ärivalkdonnas, näiteks panganduses või telekomiäris või energeetikas, hakkavad kasumid kiiresti kasvama. Võimalik, et see on signaal vaba turu kehvast toimimisest ja ebapiisavast konkurentsist. Ja siis tuleb võib-olla tõesti riigil sekkuda ning muuta kehtivaid reegleid, et soodustada nendes ärisektorites konkurentsi.

Teisalt võib sektori hea kasumlikkus juba iseenesest aidata kaasa konkurentsi suurenemisele. Investorid otsivad võimalust oma kapitali kasvatada ja kui kuskil on head kasumid, siis viitab see, et sinna kõrvale mahub veel äri ajama.

Läänemetsa pakutud poliitikat järgides on oht, et pikas perspektiivis kaovad Eestis tegutsevatel suurettevõtetel kasumid ja väheneb konkurents. Ehk saame kahjumiga ettevõtted, kõrged hinnad ning süveneva probleemi riigieelarve tuludega.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.