Samuti lõpetas politsei sama kriminaalmenetlusega edasise uurimise Egle Heinsari tegevuse suhtes, kuna esialgne dokumendi võltsimise kahtlus kinnitust ei leidnud ehk Heinsari tegevuses kuritegu ei tuvastatud.

Keskkriminaalpolitsei alustas kriminaalmenetluse riigikogu liikmetele ettenähtud kuluhüvitise kasutamise kontrollimiseks selle aasta jaanuaris pärast riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni arutelu. Uurimine puudutas kahte 2022. aastal kuluhüvitistest tasutud tekstide toimetamisteenuse arvet, mille puhul tekkis küsimus, kas esitatud arved on võltsitud ja kas arvel märgitud töid üldse teostati.

Menetluse jooksul kogusid uurijad tõendeid ja materjale, seal hulgas riigikogu kantseleist ja tööinspektsioonist. Samuti kuulati üle neli inimest, kolm neist tunnistajate ja üks kahtlustatavana, tehti erinevaid päringuid ning vaadati läbi nii dokumentaalseid kui ka digitaalseid andmeid. Kogutud info pinnalt ei tuvastanud ei uurijad ega prokurör piisavalt tõenduslikku teavet, mis kinnitaks, et arvete esitamisel, koostamisel või nende eest tasumisel on käitutud seadusevastaselt.

Egle Heinsar ütles ERR-ile, et on otsuse kätte saanud, kui ei soovi seda kommenteerida.

Läänemets sõnas ERR-ile, et otsus tema jaoks üllatav pole. Samas tõdes ta, et korrakaitseüksused tegid, mida nad tegema peavad.

"Kui keegi viskab sellised väited üles, minu puhul on tegemist ka siis avalikku võimu teostava isikuga, siis seadus ütleb, et tuleb menetlus algatada. Sellisel juhul tuleb seda esitatud informatsiooni kontrollida ning see kontroll on tehtud," leidis Läänemets.

Ainuke üllatav asjaolu oli sotside juhi sõnul see, et uurimise ajal kuulati üle vaid üks kahtlusalune ning kuna Läänemetsa kuulati üle kui tunnistajat, siis uuriti vaid kahtlustuse esitanud Egle Heinsari.

"Kogu see protsess ju algas vahetult enne kohalikke valimisi ja sellel oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimistulemusele kindlasti teatav mõju ja kindlasti ka minu valimistulemusele oluline mõju," ütles Läänemets.

Kuna töövaidluskomisjonis sõlmisid pooled kompromissi, siis Läänemets enda sõnul teemat täpsemalt kommenteerida ei saa.

"Enamik summasid, millest üldse räägitud, on peaaegu kõik on valed. /.../ Aga mis puudutab nüüd seda, mida prokuratuur uuris, siis prokuratuur uuris kahte kuluhüvitist, mis olid summas 219 eurot ühe kuu tegevuse eest ja poole aasta tegevuse eest 690 eurot ja need olid aastal 2022," selgitas Läänemets.

Tänavu veebruaris küsis ERR Läänemetsalt, kas ta jätkaks kahtlustuse saamise korral SDE esimehena. Läänemets vastas, et ta ei soovi selle teemaga spekuleerida.

"Ma ei näe põhjust, miks sealt (kuluhüvitiste uurimisest – toim) peaks midagi edasi tulema ega hakka selliste asjadega spekuleerima," sõnas Läänemets 5. veebruaril.

Keskkriminaalpolitsei alustas tänavu jaanuaris kriminaalmenetlust sotside esimehe, endise siseministri ja praeguse riigikogu liikme Lauri Läänemetsa kuluhüvitiste võimaliku väärkasutamise kontrollimiseks.

Politsei huviorbiidis olid kaks kuluhüvitistest tasutud arvet toimetamisteenuse eest toimetaja Egle Heinsarile aastast 2022: esimene summas 219 eurot ja teine summas 690 eurot.

OÜ Keeletunne juhatuse liige Egle Heinsar rääkis mullu novembris riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil, et Läänemets kasutas kuluhüvitisi selliste kulude katteks, mis polnud seotud riigikogu liikme tööga.

Kahtlustuste kerkimisel Läänemets endal süüd ei näinud. Ta on väljendanud arvamust, et tema arvates on kahtlustuste taga hoopis erakond Isamaa.

Lauri Läänemets on olnud SDE juht 2022. aasta veebruarist. SDE liige on Läänemets aastast 2011. Aastatel 2008 kuni 2010 kuulus ta Rahvaliitu.

SDE toetus on olnud viimastel kuudel eri uuringufirmade küsitlustes 13–17 protsenti.