Olavipäev toob Vormsil kokku nii püsielanikud kui ka kaugemad külalised
Vormsi saarel on üks aasta olulisemaid tähtpäevi 29. juulil peetav olavipäev. See toob kokku nii saare püsielanikud kui ka külalised kaugemalt, kelle seas on palju neid, kellel saarega perekondlik side.
Olav II Haraldson ehk Olav Paks oli peaaegu 1000 aastat tagasi surnud Norra kuningas, kellest sai pärast pühakuks kuulutamist Püha Olav. Eluajal Saaremaad vallutada proovinud mehe nime kannab Vormsi kirik, kuid olavipäeva suurejoonelise tähistamise traditsioon sai Vormsil alguse seoses kiriku taastamisega nõukogude aja lõpus ja kestab siiani.
"1990. aastal, kui kirik oli just restaureeritud, olavipäeval, 29. juulil 1990 kolm piiskoppi taaspühitsesid selle kiriku," ütles Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja Ants Rajando.
Selle nädala laupäeval pühitseti restaureeritud tuulelipp, mis püsielanike ja kaugemalt tulnud külaliste silme all tõstukiga kiriku katusel paika pandi. Sellele järgnes kirikuaias traditsiooniline ühine supisöömine. Tänavu oli kehakinnituseks Vormsi jahiseltsi metsseasupp.
"Suurepärane, väga maitsev," kinnitas Alar. "Varem käisin siin kadunud president Lennart Meriga, siis ma küll suppi ei saanud millegipärast," lisas ta.
Teise maailmasõja ajal pidi suur hulk eestirootslasi Vormsilt üle mere Rootsi põgenema. Olavipäev on aeg, mil tullakse kokku ja hoitakse oma suguvõsa kodusaart meeles.
"Mu isa oli peaaegu 20-aastane, kui ta läks paadiga Rootsi. Ma tunnen suurt sidet selle saarega. See on minu isamaa. Ma tõesti tunnen, et see on minu pere koht," rääkis Elisabeth Hedfors.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
