Inflatsioonil esikoht Euroopa ebakindluse edetabelis

2021. aastal oli kõige akuutsem mure pandeemia, mullu tegi sõja puhkemine selge vahe turismi taastumisse ida ja lääne pool. Nüüd aga muretseb Euroopa Turismikomisjoni värske uuringu põhjal tervelt 40 protsenti Euroopa reisijatest oma toimetuleku, inflatsiooni ja tõusnud reisikulude pärast.

Sõda peab oma reisiotsuste mõjutajaks palju vähem, vaid ligikaudu kümnendik küsitletutest. Ligi kümme protsenti peab oma lemmiksihtkohti ülerahvastatuks (hea võimalus siin Eestile!) ning kõige vähem, ligikaudu kuus protsenti pelgab liialt järsku muutuvaid reisitingimusi (nt taas karantiini tõttu).

Majanduse ebakindlast olukorrast on mõjutatud reisiotsused Suurbritanniast Itaaliani ning see avaldub ka Euroopa riikide välisturismi tulemustes.

Potentsiaalselt suurem koormus Eesti suvehooajale

Pandeemiast pääsedes tehti enamik reise just Lõuna-Euroopa päikese alla, kuid seda rõõmu varjutavad uued temperatuurirekordid. Ligi kümnendik reisijatest näeb Euroopa Turismikomisjoni uuringu järgi äärmuslikku ilma suvel probleemina.

Mida see Eestile tähendab? Potentsiaalselt suuremat huvi meie vastu. Näiteks Saksa paadimessil Hanseboot on jõukad purjetamishuvilised aastaid otsinud väikesadamaid, kus poleks nii palav. Uudised soojamaksimumidest lõuna pool lisavad meie kasuks veelgi argumente. Seda turismiturunduses välja tuues ei tohi aga kindlasti muutuda küüniliseks, sest jagame üht ja sama maakera ning kliimamuutused on Eestiski tuntavad.

Turismistatistika kontekstis võib suviste rekordtemperatuuride jätkumine lõuna pool tähendada, et meie turism muutub suvekesksemaks. See suurendaks veelgi survet kõrghooajale, hindadele ja meie turismisektori koormusele. Siiski oleneb ka, kuidas koormus suvekuude vahel jaotuks. Kui turiste Lääne- ja Lõuna-Euroopast tuleks juurde juunisse ja augustisse, oleks see positiivne, sest seal on meil reserve. See aitaks suvehooaega ühtlustada, kuna meie kõige arvukamad külastajad soomlased keskenduvad juulile.

Taastumispilt parem Vene turistita

Kui vaadata selle aasta esimese kolme, nelja kuu turismitulemusi Euroopas, on need riigiti väga erinevad. Kriiside-eelset ehk 2019. aasta taset pole saavutanud paljud idapoolsed riigid, kuid aasta esimene pool on tagasihoidlike tulemustega ka mitmel pool Lääne-Euroopas, nagu Itaalias, Šveitsis, Saksamaal.

Näiteks Eestis oli tänavu esimese viie kuuga välisturistide ööbimisi 19 protsenti vähem kui 2019. aastal samal ajal. Kui aga Vene turistid arvestusest välja jätta, on ülejäänud välisturistide ööbimisi tänavu olnud vaid viis protsenti vähem. Soomes taastub välisturism praegu visamaltki kui Eestis, paljuski seetõttu, et neil oli enne kõiki kriise Vene turistide osakaal suurem kui meil. Teistelgi tuleb kohaneda ja leida uusi turge. See ongi Euroopa riikide turismiturunduses parasjagu käsil, kuid võtab aega. Suure turu asendamist inflatsioonimurega liites tähendab see eeskätt idapoolsematele riikidele, et 2019. aasta mahtude saavutamine võib võtta rohkem aega, kui ennustatud.

Kaugturgude muutunud olukord

Jaapan oli enne kriise Eesti jaoks kasvav turg, ka külastused Hiinast näitasid väga tugevaid tulemusi ning hakkasime vaatama juba teiste riikide poole, nagu Singapur ja Lõuna-Korea.

Praegu kimbutab Jaapanit majanduslik ebastabiilsus; hiinlaste reisimist on pikalt pärssinud piirangud, mille tõttu suhtutakse reisimisse veel skeptiliselt ning esimeses järjekorras külastatakse pigem sugulasi-tuttavaid oma riigis. Lisaks teeb sõda Aasia riikide lennuühendusi Euroopasse pikemaks – ehk ebamugavamaks ja kallimaks. Paljudel on ka vahepeal välispassid aegunud ning viisade taotlemine nõuab aega.

Rõõmu teeb kaugturgudest USA, mis on mullu ja tänavu olnud tänu tugevale dollarile üks kõige paremini taastunud sihtturge. Ka Eestis ületavad nende ööbimised juba 2019. aasta taset.

Lendude koondumine sõlmpunktidesse

Tänavu mai lõpus võõrustasime Tallinnas kogunenud Euroopa Turismikomisjoni, kes käivitas kliimategevuskava, et vähendada turismiga seotud emissioone. Üks suuremaid muutusi seisab ees lennunduse ümberkujundamisel. On selge, et turismis lendamata ei saa, kuid tulevikus vaadatakse Euroopas tõsiselt üle, milliseid ühendusi pidada lendude, milliseid muude vedude abil.

Prantsusmaa on siin teenäitaja, keelustades selle suve hakul siseriiklikud lennud sihtkohtadesse, kuhu saab ka rongiga. Ka üle-euroopalises turismikoostöös seisab ees ühenduste ülevaatamine ja veelgi enam liigutakse suurte sõlmjaamade põhise lähenemise poole. See ei pruugi tähendada tingimata kehvemaid turisminumbreid: näiteks Riia on täna paremate lennuühendustega, kuid Eesti külastatavus on muu hulgas tänu lähedasele ja tiheda laevaühendusega Helsingile palju suurem kui Lätil.