Riigil valmib aasta lõpuks uus tehisaru strateegia
Üha enam Eesti digiteenuseid on seotud tehisintellektiga. Aasta lõpuks valmib riigil uus strateegia, mis keskendub senisest enam tehisintellekti kasutamisele ja küberturvalisusele.
Internetis ühistranspordi reaalaja liikumist jälgides ei mõelda sageli, et tööd teeb tehisintellekt. Ka tuludeklaratsiooni vormistamine käib tehisaju lahenduste abil. Kuna tehnoloogia on viimastel aastatel hoogsalt arenenud, tegeleb ka riik uue tehisintellekti kava loomisega.
"Eksperdid praegu töötavad. Me saame kuskil sügise alguseks, september-oktoober, kokku esimese nii-öelda raamistiku. Aasta lõpuks on see valmis. Me vaatame siis nii tehisintellekti kui ka andmeid, et kuidas võiks Eesti riik tervikuna toimetada selles uuenevas keskkonnas," lausus majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Viimase kahe aasta jooksul on riik tehisintellekti arendamiseks eraldanud 20 miljonit eurot, et andmeid võimalikult targalt ja efektiivselt kasutada. Riisalo toob näite ehitusvaldkonnast, kus praegu on inimestel keeruline riigiga suheldes leida, kust saada ehitusluba ja millistele energiatõhususnõuetele peaks hoone vastama.
"Ja see on paratamatus, et nõuded ja regulatsioonid on erinevate seaduste vahel laiali. Selleks, et teinekord ongi vaja juristi abi, et aru saada, kuidas edasi minna, ongi tehisintellekt ideaalne lahendus, et lugeda seadused läbi ja anda inimesele intelligentne vastus, terviklik, kuhu edasi minna;" ütles Riisalo.
Samas kaasneb tehisintellekti arendamisega hulga ohte.
"Alates turvalisusest, alates eetilistest küsimustest. Kas sinu andmed on turvaliselt (hoitud), kuidas keegi sinu andmetega käitub. Millised on selle juriidilised probleemid või küsimused, kaasaarvatud finantsküsimused. Eetilist ja turvalisuse ja privaatsuse küsimust on seal ümber väga palju," lausus Tehnopoli nutitehnoloogiate juht Anu Puusaag.
Riigiga üheaegselt käib tehisintellekti arendamine ka erasektoris. Tehnopoli teaduskeskuses tegeldakse robotite, tõhusama tootmise ja personaalsete lahendustega näiteks tervishoius.
Üha enam keskenduvad ka ülikoolide õppeprogrammid tehisarule ja robootikale. Kui majandusministri hinnangul on Eesti selles valdkonnas maailmas esirinnas, siis Tehnopoli nutitehnoloogiate juhi sõnul ruumi arenguks on.
"Me Euroopa mõistes oleme pigem teises kolmandikus ja Aasia võtmes oleme ka pigem tagapool. Meie e-riigi lahendused on maailmas esirinnas, kuid tehisintellekti poolt on arenemisruumi väga palju," ütles Puusaag.
Toimetaja: Marko Tooming