Väljaanne märgib, et Tallinn veetis möödunud nädala New Yorgis ÜRO peaassambleel, kus tegeles tehisaru kiire arenguga seotud ohtude selgitamisega.

Tallinn võib Anthropicu ühe varasema investorina lähikuudel teenida miljardeid dollareid, kui tehisintellektiettevõte peaks börsile minema. Mure tehisintellekti pärast ajendas teda ettevõttesse investeerima.

Tallinn on üle kümne aasta rõhutanud tehisintellekti ohutuse olulisust. See teema pälvis hiljuti suurema avalikkuse tähelepanu, kui Anthropicu teadlane Jacob Coxon ametist lahkus ja hoiatas, et tehisintellekt võib kontrolli alt väljuda.

"Kahjuks usun, et me ei võta seda ohtu piisavalt tõsiselt ja osaleme võidujooksus sellise tehnoloogia loomise nimel, mis võib inimkonna hävitada," märkis Tallinn oma avalduses. 

"Kui rohkem inimesi nõuab õigust mõista riske ja võtab sõna selle tehnoloogia hoolimatu arendamise ohtude teemal, on meil ja meie lastel paremad võimalused ellu jääda," sõnas ta.

Tallinnale valmistavad muret nii tehisintellekti laborite vaheline võidujooks, USA ja Hiina konkurents kui ka tehisintellekti kasvav võime end ise täiustada. 

Ta on hoiatanud apokalüptiliste stsenaariumite eest, näiteks kuidas tehisintellekti andmekeskused hõivavad põllumajandusmaid ja põhjustavad massilist näljahäda või kuidas insenerid muudavad Maa atmosfääri inimestele elamiskõlbmatuks.

Sõprade ja kolleegide sõnul leiab Tallinn, et kui tema poleks Anthropicusse investeerinud, oleks tema koha võtnud mõni ohutusest mitte hooliv investor. Väidetavalt loodab Tallinn head teha, investeerides tehisintellektiettevõtetesse ja suunates saadud tulu tehisintellekti ohutust toetavatesse mittetulundusühingutesse.

Tehisintellekti ohutuse kogukond on lõhenenud küsimuses, kas ohutu arendamise edendamiseks on parem töötada ise tehnoloogiat arendavates ettevõtetes või toetada sõltumatuid ohutusuuringuid.

"Kõik head ja andekad insenerid, kes seda ohtu tajuvad, peavad põhimõtteliselt tegema valiku," ütles Tallinna investeerimisfirma Metaplanet kaasjuht Rauno Miljand. "Kas joosta varjendisse ja püüda veeta võimalikult palju aega lähedastega või siis püüda protsessi mõjutada ning suurendada inimkonna ellujäämise tõenäosust."

Praegu 54-aastane Tallinn kasutas esimest korda arvutit 14-aastaselt.

Pärast teoreetilises füüsikas kraadi omandamist aitas ta luua failijagamisprogrammi Kazaa. Sellele järgnes 2000. aastate alguses Skype, mille Microsoft ostis hiljem 8,5 miljardi dollari eest.

2008. aastal sattus ta tehisintellekti uurija Eliezer Yudkowsky tööde peale. 

Yudkowsky on tehisintellekti ohtude eest hoiatava liikumise ehk n-ö ratsionalistide kogukonna juht. Ta on tuntud oma loomingu poolest tehisintellekti joondamise (AI alignment) teemal.

Yudkowskyga suheldes veendus Tallinn tehisintellekti ohtudes ning temast sai tehisintellekti ohutusega tegelevate organisatsioonide suurrahastaja. 

Eesti rikkaimaks inimeseks peetav Tallinn, kelle varandust hinnatakse 12 miljardile dollarile, on enda avaldatud annetuste nimekirja kohaselt toetanud tehisintellekti ohutusalgatusi umbes 170 miljoni dollariga.

2011. aastal võttis Tallinn tehisintellekti ohtude arutamiseks ühendust Holden Karnofskyga, kes on heategevust hindava organisatsiooni GiveWell kaasasutaja, ning organisatsioonis töötanud Dario Amodeiga. 

Samal aastal toimunud telefonivestluses kahe tulevase Anthropicu juhiga tegi Tallinn sünge ennustuse, mille poolest ta nüüdseks tuntud on, selgub GiveWellist välja kasvanud organisatsiooni Coefficient Giving avaldatud vestluse stenogrammist.

"Hindan tehisaru põhjustatud katastroofis suremise tõenäosust kahekohalise protsendiga," ütles ta stenogrammi kohaselt. "Minu jaoks on see justkui pommi kahjutuks tegemine."

Amodei polnud selles nii kindel. "See pomm võib olemas olla, aga ei pruugi," vastas ta. "Võib-olla need samad tegevused, mida me seostame pommi kahjutuks tegemisega, on just need, mis pommi kõige tõenäolisemalt plahvatama panevad."

Eriarvamustest hoolimata jäid Amodei ja Tallinn suhtlema.

Tallinn jätkas investeerimist. Ta toetas varajases staadiumis tehisintellekti laborit DeepMind ning kuulus selle nõukokku, enne kui Google ettevõtte 2014. aastal ära ostis.

"DeepMindi puhul ei tahtnud asutajad teda tegelikult kuulata ja ei kuulanudki," ütles DeepMindist rääkiva raamatu "The Infinity Machine" autor Sebastian Mallaby. "Tal ei õnnestunud protsesse kuidagi mõjutada."

Sellest hoolimata andis DeepMindi edu Tallinnale kaalu. Aja jooksul on Metaplaneti investeeringute ulatus laienenud ja hõlmab nüüd Elon Muski SpaceXAI-id, Boring Companyt ning nutisõrmuseid tootvat ettevõtet Oura, mis plaanib samuti börsile minna.

Sõprade ja kaasinvestorite seas kinnistas Tallinn oma mainet inimesena, kes väljendab muresid tihti ja avalikult.

2021. aastal, vahetult pärast seda, kui Amodei ja mitmed teised lahkusid ohutuskaalutlustel OpenAI-st ning asutasid uue ettevõtte Anthropic, nõustus Tallinn juhtima 124 miljoni dollari suurust investeerimisvooru. Andmeettevõtte PitchBook teatel hinnati noore idufirma väärtuseks siis 461 miljonit dollarit.

Intervjuudes on Tallinn öelnud, et toetas Anthropicut lootuses, et tema seisukohti võetakse kuulda ruumides, kus arendatakse ohtlikku tehnoloogiat. Samas osutus ka Anthropicu juhtide mõjutamine keeruliseks.

Ettevõtte kasvades jäi üksikaktsionäride hääl üha nõrgemaks, tõdes Tallinn sel aastal Manifoldi taskuhäälingu saates.

Metaplaneti kaasjuht Miljand on enda sõnul püüdnud välja mõelda, kuidas kasutada ettevõtte Anthropicu eeldatavast börsileminekust oodatavat tulu – mis võib ulatuda üle kahe triljoni dollari – inimkonna hüvanguks.

Kui aga Anthropicut ei peaks saatma edu, on Miljandi sõnul tal ja Tallinnal ikkagi põhjust tähistamiseks.

"Kui selgub, et Anthropic ebaõnnestub ja selle väärtus langeb nulli, on see tegelikult hea asi. See tähendab, et me ilmselt ei jõudnud tehisliku superintellektini (ASI) ja inimkond ostis endale lihtsalt lisaaastaid," selgitas Miljand, viidates inimesest võimekamale tehisintellektile.

"Selles olukorras on mõlemad variandid võidukad," märkis ta.