LSE ajakirjas Perspectives on Politics esmaspäeval ilmunud artiklis järeldavad selle autorid, et tehisintellekti mõju poliitikale ulatub kaugemale valeinfo ja süvavõltsingute (deepfake) loomisest, vahendas väljaanne EUobserver.com.

Autorid rõhutavad, et AI erineb oluliselt varasematest meediatehnoloogiatest. Trükimeedia ning TV ja raadio ülesanne oli info edastamine; varajane internet laiendas suhtlusvõimalusi; sotsiaalmeedia personaliseeris seda, mida inimesed näevad. Tehisintellekt teeb aga midagi hoopis uut: ta osaleb argumentide, kokkuvõtete ja keeleliste raamistike loomisel. 

Kui inimesed hakkavad tegelema poliitikaga tehisintellektil põhineva vestlusroboti abil, muutub üha raskemaks eristada, millised poliitilised seisukohad on tegelikult nende enda omad, järeldub uuringust.

EUobserveri tõlgenduse kohaselt leiavad teadlased, et kui inimene kasutab AI-vestlusrobotit näiteks mõne poliitikameetme või poliitiku mõistmiseks, osaleb tehisintellekt juba algusest peale aktiivselt selles, kuidas kodanik teemat tõlgendab ja sellest aru saab ning sellest lähtuvalt tegutseb.

Autorite väitel on senine AI-d puudutav arutelu keskendunud peamiselt desinformatsioonile, valimiste mõjutamisele ja algoritmilisele kallutatusele, kuid palju vähem on tähelepanu pööratud sellele, kuidas AI mõjutab inimese autonoomiat ehk võimet teha iseseisvaid poliitilisi otsuseid. Sellest tuleneb ka artikli keskne mõiste – autonoomia paradoks.

Paradoks seisneb selles, et tehisintellekt võib samaaegselt nii suurendada kui ka vähendada inimese autonoomiat. Ühelt poolt annab AI inimestele parema ligipääsu teabele, aitab keerulisi andmeid analüüsida, lihtsustab poliitiliste seisukohtade võrdlemist ning võimaldab kodanikel poliitilistes protsessides aktiivsemalt osaleda. Seetõttu võib AI tugevdada informeeritud otsustamist ja laiendada inimeste võimalusi poliitikas kaasa rääkida.

Teiselt poolt võib sama tehnoloogia hakata kujundama inimeste eelistusi viisil, mida nad ise ei märka. Generatiivne tehisintellekt ja järjest täpsemad soovitusalgoritmid suudavad kohandada sõnumeid konkreetse inimese väärtuste, emotsioonide ja käitumismustrite järgi. Kui süsteem õpib inimese nõrkusi tundma paremini kui inimene ise, võib ta hakata otsuseid mõjutama nii peenelt, et formaalne valikuvabadus küll säilib, kuid tegelik iseseisev otsustamine väheneb.

Kui näiteks kodanik kasutab AI-d, et kirjutada kiri poliitikule või sõnastada seisukoht, peegeldab tulemus nii kodaniku enda mõtteid kui ka AI treeningandmeid, disainivalikuid ja statistilisi mustreid. Piir kodaniku enda mõtlemise ja AI panuse vahel on sageli hägune – isegi kasutajale endale, öeldakse artiklis.

"Kui kodanikud ei suuda enam eristada, kus lõpeb nende enda mõttekäik ja algab süsteemi mõju, siis muudab see seda, mida tähendab demokraatliku institutsiooni jaoks rahva tahte esindamine," ütles uuringu kaasautor Elena Pro väljaandele EUobserver.

Autorid rõhutavad, et poliitilise käitumise teooriad põhinevad eeldusel, et inimesed kujundavad oma eelistused valdavalt iseseisvalt. Kui aga AI hakkab eelistusi süstemaatiliselt mõjutama või isegi ette ennustama, muutub see eeldus problemaatiliseks. Seetõttu tuleb ümber mõtestada senised arusaamad poliitilisest osalusest, arvamuse kujunemisest ja kodaniku autonoomiast.

EUobserver meenutas, et 2. augustil jõustus Euroopa Liidu tehisintellekti määrus (AI Act), mille eesmärk on tagada AI turvaline kasutamine kogu liidus. Koos määrusega jõustuvad ka läbipaistvusnõuded, mille kohaselt peavad tehisintellektisüsteemid kasutajaid teavitama, kui nad suhtlevad AI-ga või kui neile esitatav sisu on tehisintellekti loodud või muudetud.

EL-i tehisaru määrus nõuab läbipaistvust

Justiits- ja digiministeeriumi saadetud pressiteate kohaselt peavad tehisaru läbipaistvuse nõuded aitama eristada inimese ja masina loodud sisu.

Muudatus toob suuremat kindlustunnet ja kaitset manipulatsioonide eest, sest edaspidi peab olema selge, kas tekst, pilt või video on inimese või tehisaru loodud.

Märgistamise kohustus rakendub ka olukordadele, kus inimene suhtleb otse tehisarusüsteemiga. Näiteks kui inimene suhtleb veebipoes või teenusepakkujaga juturoboti vahendusel, peab talle olema arusaadavalt esitatud, et vastajaks ei ole inimene. Eraldi teavitust ei ole tarvis esitada juhul, kui tehisaru kasutamine on olukorrast niigi selgelt mõistetav.

Samuti peab Facebookis, uudisteportaalis või mõnel muul platvormil avaldatud sellise postituse juures olema selgelt esitatud, et tekst on loodud tehisaru abil, rõhutas ministeerium.

Oluline erand kehtib tekstidele, mille füüsiline või juriidiline isik, näiteks autor, väljaandja või toimetus, on enne avaldamist üle vaadanud ja mille avaldamise eest ta võtab toimetusvastutuse. Sellisel juhul ei pea tehisaru kasutamist lugejale eraldi märkima.  Autorid peavad aga toimetustele või väljaandjale teada andma, kui nad on teksti koostamisel kasutanud tehisaru.

Kui toimetus kontrollib teksti, vajadusel muudab seda ja võtab avaldamise eest vastutuse, ei ole teksti lugejale eraldi märgistust vaja.  Kui aga tekst avaldatakse toimetamata kujul, tuleb märkida, et see on loodud tehisaru abil.

Rangemad nõuded kehtivad süvavõltsingutele ehk tehisaru abil loodud või muudetud piltidele, helisalvestistele ja videotele, mida võib ekslikult pidada ehtsaks. Kui videos näib avalikkusele tuntud isik ütlevat midagi, mida ta tegelikult öelnud ei ole, peab materjal olema selgelt vastava ikooniga märgistatud.  

Euroopa Komisjon on välja töötanud ülal toodud võimaluste vaatest kolm visuaalset märgist, mida sisu loojad ja levitajad saavad kasutada: põhiikoon, täielikult tehisaru loodud sisu märgistus ja osaliselt manipuleeritud sisu tähis. Need märgised peavad olema selgelt nähtavad ja eristatavad juba esimesel kokkupuutel sisuga ning need peavad säilima ka faili allalaadimisel või teistele jagamisel.

Läbipaistvuskohustuse täitmine on suunatud AI-süsteemide pakkujatele ja kasutuselevõtjatele. Kohustuse rikkumine võib kaasa tuua rahatrahvi kuni 15 000 000 eurot või kuni kolm protsenti ettevõtja eelmise majandusaasta ülemaailmsest kogukäibest.