Kaubanduskoja juht Toomas Luman teatas kirjas rahandusminister Mart Võrklaevale, et kuna arutlusel olevad kärpekohad ei ole avalikkusele teada ja meedia vahendusel on kojani jõudnud info, et kärpekohti on keeruline leida ja nende maht ei ole riigieelarve kontekstis väga suur, siis pakub koda omalt pool välja ühe täiendava lahenduse, mis aitab järgmisel aastal kulusid kokku hoida kümnete miljonite eurode ulatuses ning sealt edasi veelgi suuremas mahus.

"Teeme ettepaneku vähendada töötajate arvu nendes avaliku sektori organisatsioonides, mis tegelevad poliitika kujundamise, administreerimise, haldamise, toetuste jagamise ja järelevalvega. Eelkõige peame selliste organisatsioonide all silmas keskvalitsuse alla kuuluvaid organisatsioone, näiteks ministeeriumid, erinevad ametid ja inspektsioonid, toetuste jagamisega tegelevad organisatsioonid, ning sotsiaalkindlustusfonde."

Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt võiks 2024. aastal vähendada avaliku sektori organisatsioonides töötavate inimeste arvu 10 protsendi võrra ning 2025. aastal samuti 10 protsendi võrra. Erandina ei peaks töötajate arvu vähendama sise- ja välisturvalisuse tagamisega seotud organisatsioonides. Samuti ei puuduta ettepanek näiteks meditsiini või haridussektorit ehk siis avalikku teenust pakkuvaid organisatsioone.

"Kaubanduskoja esialgse hinnangu kohaselt töötab eelpool kirjeldatud ja puudutatud avaliku sektori organisatsioonides vähemalt 11 000 inimest. Seega kui 2024. ja 2025. aastal vähendada nende organisatsioonide töötajate arvu 10 protsendi võrra, siis esimesel aastal väheneks töötajate arv vähemalt 1100 inimese võrra ning järgneval aastal vähemalt 1000 võrra."

Luman toob välja arvutuse, et kui eeldada, et nende töötajate keskmine töötasu on vähemalt võrdne Eesti keskmise palgaga, mis rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt on 2024. aastal 1950 eurot kuus ja 2025. aastal 2053 eurot, siis ettepaneku elluviimisel väheneksid riigi tööjõukulud järgmisel aastal rohkem kui 30 miljoni euro võrra ning 2025. aastal ca 70 miljoni euro võrra.

"Kui nende töötajate töötasu on Eesti keskmisest kõrgem, siis osutub kokkuhoid veelgi suuremaks. Ettepaneku elluviimisel väheneksid lisaks tööjõukuludele ilmselt ka muud kulud, mis on seotud koondatavate töökohtadega."

Ettepaneku elluviimine loob kaubanduskoja hinnangul head eeldused, et suureneks poliitikakujundamisega tegelevate avaliku sektori organisatsioonide efektiivsus.

"Töötajate arvu vähenemisel peavad organisatsioonid hoolikamalt kaaluma, milliste tegevustega jätkata ja millistega mitte. Seega motiveerib töötajate arvu vähendamine avaliku sektori organisatsioone tegelema üksnes kõige olulisemate ülesannete täitmisega ning loobuma madalama prioriteetsusega teemadega tegelemisest."

Kaubanduskoda leiab ka, et lisaks võib sellega kaasneda väiksem bürokraatia avaliku sektori organisatsioonides, mille tulemusena võib lõppkokkuvõttes väheneda bürokraatia ka ettevõtete jaoks, mis omakorda loob eeldused ettevõtluse kiiremaks arenguks. Samuti aitab poliitikakujundamise sektori töötajate arvu vähenemine parandada erasektori võimalusi leida sobivaid töötajaid.