Riigisekretär: ametnikud kipuvad AK-märkeid panema mugavusest
Ametnikud panevad mõnikord dokumentidele nende avalikustamist takistavad märked "ametkondlikuks kasutamiseks" (AK) lihtsalt mugavusest ning on olnud juhtumeid, kus AK-tempel tuleb dokumendihalduse süsteemist automaatselt kaasa, ütles riigisekretär Taimar Peterkop.
"Ma pole kohanud ametnikku, kellel oleks suur soov [AK] templeid lüüa. Pigem on mingid protsessid tehtud mugavaks, me oleme ka kokku puutunud juhtumitega, kus dokumendihaldussüsteem juba automaatselt märgistab [AK-märkega, toim.]. Pigem on see mugavus, mitte fetiš, et kindlasti peab tempel peal olema," rääkis Peterkop kolmapäeval "Vikerhommikus".
Riigisekretär kinnitas, et ehkki ka Eestil on avalikustamisega muresid, siis maailma kontekstis on Eesti väga avatud, kuna siin on kõik ametkondlik info avalik, välja arvatud juhul, kui sellele pannakse AK-märge. Mujal maailmas on sageli kogu info mitteavalik ja siis vaadatakse, mis avatakse, rääkis ta.
Bürokraatial on komme sulguda ja selle vastu tuleb võidelda ning see on ka ajakirjanduse töö. Selle trendi – pidevalt kraane kinni keerata – vastu tuleb kogu aeg võidelda, leidis Peterkop.
Küsimusele, kuidas teha nii, et AK-märkeid oleks vähem, vastas Peterkop, et võiks teha väikse löögirühma, mis hakkaks järjest ministeeriume ja ametkondi üle vaatama, kuidas neis märgistamine käib ja tooks välja puudused.
"Võib-olla piisab sellest, kui paar inventuuri ära tehakse, siis ülejäänud majad tõmbavad ise ennast korda. Sinna tuleb lihtsalt natuke ressurssi panna, tähelepanu ja ressurssi ning hakata otsast tegelema," rääkis ta.
Samas pole vaja siin teha enam nii suurt jõupingitust, kui kunagi avaliku teabe seadust kehtestades, lisas riigisekretär.
Peterkop kaitses ka seda, et valitsuskabinetis toimuvad arutelud kinnises ringis - see on seaduslik ja ka mõistlik, ütles ta. Kui sellised arutelud oleks avalikud, koliks diskussioonid kuhugi teise kohta, sest poliitikud tahavad ikkagi asjad enne läbi arutada ja kokku leppida, kui need avalikkusesse jõuavad.
"Avalikkuse kaasamiseks on ette nähtud ka oma kord. Pärast seda, kui midagi on kokku lepitud, siis tullakse välja, kaasatakse avalikkus. See, et riigieelarvet tehakse nii, et see arutatakse enne omavahel läbi, on mõistlik ja seda on kogu aeg nii tehtud," rääkis ta.
Selle kohta, et viimasel ajal on praktika, kus uute algatuste tagasisidele antud aeg on jäänud väga lühikeseks, ütles Peterkop, et selline trend on juba aastaid kestnud, aga selle põhjuseks võib olla poliitilise võimu väga kiire vaheldumine ja kriisid.
"Poliitiline valitsustsükkel on läinud nii lühikeseks – ma ise olen olnud neli ja pool aastat riigisekretär ja selle aja jooksul on olnud viis valitsust. See tähendab, et keskmiselt on olnud üks valitsus võimul aasta. Ja (kui) selle aasta jooksu tahetakse mingid asjad kiiresti ära teha, siis meie senine otsuste tegemise kultuur ja regulatsioon ei ole tõenäoliselt enam ajakohane - me peamegi hakkama asju kiiremini tegema. Kuidas otsuseid ja kaasamist teha kiiremini, on väljakutse ja kriisid on seda võimendanud - otsuseid tehakse ikka nagu kriisis – kiiresti ja väikese informatsiooni pealt. Ma arvan, et me päriselt ei saa enam tagasi minna kriiside-eelsesse aega. Me peamegi muutma seda, kuidas me otsuseid teeme, kuidas andmeid kasutame, kuidas kaasame," rääkis riigisekretär.
Ta avaldas siiski lootust, et need eelnõud, mis kiirkorras tehti, jäävad eranditeks ja sisulise kaasamise juurde tullakse tagasi.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe