X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Marcus Ehasoo: teabe läbipaistvus aitab tagada ausat valitsemist

Marcus Ehasoo
Marcus Ehasoo Autor/allikas: Matis Hint

Demokraatlikus ühiskonnas vastutavad poliitikud ja ametnikud kodanike ees ning teabe läbipaistvus aitab tagada vastutustundlikku ja ausat valitsemist. Kodanikel on raske jälgida ja analüüsida valitsejate tegevust, kui arutelu all olevad dokumendid on ametkondlikuks kasutamiseks, kirjutab Marcus Ehasoo.

Justiitsministeeriumi tagasisidekorje tõi päevavalgele ametnike soovunelma vähendada kodanike ligipääsu infole. Unelm, millest osa oli piisavalt piinlik, et need ettepanekud tagasi võtta, näitab hästi, kuidas mugavuse eesmärgil ollakse valmis põhiseaduslikke õigusi eirama ja avatud ühiskonda piirama.

Mure olemus ei ole konkreetses tagasisidekorjes, vaid selles, mis seisus meie riigis avatud valitsemine tervikuna on. Kuidas on võimalik, et ajal, mil kodanikuühendused ja aktiivsed kodanikud on näinud vajadust kättesaadavamate andmete järele, tuleb kellelegi pähe idee teha täiesti vastupidiseid ettepanekuid?

Alles see oli, kui jõustus otsus, et majandusaasta aruanded on edaspidi tasuta kõigile kättesaadavad, kuid väikeste võitude kõrval kõlavad häälekamad ettepanekud, kuidas uute lõivude või muud taolise kaudu andmete kättesaadavust veelgi keerulisemaks muuta. Nii põhimõttelistes küsimustes ei saa adekvaatseks argumendiks pidada ametnike töökoormust või pöördumiste sisu. Kiputakse unustama, et üks oluline aspekt avaliku teabe piiramise tagajärgedest on valitsemise läbipaistvuse vähenemine.

Tõsi, meil on probleem. Laekub suur hulk infopäringuid, mis koormavad ametnikke. Lahendus sellele ei peaks olema järelpärimiste veel keerulisemaks tegemine, vaid just info kättesaadavuse suurendamine. Kui info on kergesti leitav, väheneb ka vajadus päringuid teha ja nendega ametnikke koormata.

Miks on kodanikul vaja infot?

Demokraatlikus ühiskonnas vastutavad poliitikud ja ametnikud kodanike ees ning teabe läbipaistvus aitab tagada vastutustundlikku ja ausat valitsemist. Rahvas valib endale esindaja ja peab ka ise nende esindajate tegevust hindama ja selle pinnalt taas valikuid tegema. Kodanikel on raske jälgida ja analüüsida valitsejate tegevust, kui arutelu all olevad dokumendid on ametkondlikuks kasutamiseks (AK märkega).

Usaldus on riikliku tähtsusega ressurss. Ajal, mil üks kriis ajab teist taga, pole riigil lisaks demokraatiakriisi vaja. "Riik, see oleme meie" põhimõte toimib vaid siis, kui kodanike ja valitsuse vahel on usaldus. Kui saame usaldada, et otsuseid tehakse meie ühiste huvide ja heaolu nimel, siis oleme kodanikena ise ka valmis rohkem panustama. Kahtlus on aga uss, mis usinalt maitsvat riigiõuna seestpoolt sööb. Info kättesaadavuse piiramine loob neid kahtluseusse aga aina juurde.

Piiratud info nõrgestab kodanike võimet oma huvide eest seista. Ka nn tüütul kirjade kirjutajal peab olema õigus avalikele andmetele, sest ka tema on osa ühiskonnast ja ka tema muredega tuleb tegeleda. Vähe sellest, tegelikult ei saa me juba praegu rääkida lihtsalt ligipääsetavast ja töödeldavast andmestikust.

Ühiskondlik diskussioon viib paremate otsusteni

Avatud valitsemise põhimõtete järgimisel ja ühiskondlikel aruteludel on mõte ainult siis, kui mõlemal arutleval poolel on mitmekesine teave, mis võimaldab teha ettepanekuid ennekõike kogukonna ja ühiskonna huvides.

Iga kodanikuühendus on seisnud silmitsi jõuetustundega just nimelt seetõttu, et kaasamisprotsess on disainitud võimalikult koormavalt. Avaliku sektori dokumendiregistrid võivad ju olemas olla, aga kui nende kasutamisest saavad aru vaid mõned üksikud inimesed või kulub info hankimiseks meeletult inimressurssi, siis tekib paratamatult kiusatus käega lüüa. Sellise kurnamisega on nii mõnigi vabaühendus huvide eest seismise pooleli jätnud, sest ressurssi võidelda lihtsalt ei ole.

Avatud valitsemise teekaart toob kaasamise ühe olulise probleemina välja planeerimisraskused. Kaasamiseks kuluvat aega, tööülesandeid, osapoolte rolli ja töömahtu ei planeerita õigesti, mis viib nii ametnike kui ka osalevate huvirühmade suure halduskoormuseni. Kättesaadav selge ja õigeaegne info võib neid samu kaasamisprotsesse ja kaasuvat halduskoormust vähendada.

Niisiis tuleks ajahetke, mil ministeeriumide küsitavad ettepanekud avaliku arutelu tekitasid, ära kasutada ja tegeleda hoopis sellega, kuidas andmete ligipääsu parandada säilitades privaatsust ja andmete turvalisust.

Oleme ju ometi digiriik, mistõttu ei tohiks olla liigselt keeruline välja mõelda tehnilised lahendused, mis hoiaksid ametnike halduskoormust kontrolli all, aga tagaksid andmete läbipaistvuse ja kättesaadavuse. Kättesaadavamad andmed vähendavad kirjade hulka, milles nõutakse andmeid ja salastamise vähendamine suurendab usaldust avaliku sektori ning avatud valitsemise vastu.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: