Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets tõi septembri alguses kiire tõusu põhjenduseks, et saastetasud ei ole alates 2015. aastast tõusnud, kuid inflatsioon on selle aja jooksul olnud üle 50 protsendi. Eelnõu kiire tempo on seotud aga riigieelarve koostamisega, et uued tasumäärad saaksid hakata kehtima järgmise aasta suvest.

Toiduliidu hinnangul on menetluskulude kallinemise selgitused vastukäivad ja pole arusaadavad.

"Eelnõu mõjutab ettevõtete kulubaasi ja seda pikas ajaraamis. Seetõttu ei pea me põhjendatuks selle kiirkorras kooskõlastamist, huvirühmade kaasamist ja avalikku konsultatsiooni vaid loetud päevadega," kirjutas toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Liit märgib, et toiduainetööstusi enim mõjutavad keskkonnaload, nagu vee erikasutusluba ja saasteaine viimine paiksest saasteallikast välisõhku kallinevad ligi neli korda.

"Statistikaameti andmetel moodustas THI summaarne kasv 36 protsenti ajavahemikul alates seaduse eelmise redaktsiooni vastuvõtmisest 2014 aastal kuni 2022 aastani. Keskmine tööjõukulu on samal perioodil suurenenud veidi üle kahe korra," märkis liit ning lisas, et selle põhjal ei ole põhjendatud lubade kallinemine üle nelja korra.

Toiduliidu hinnangul vajab keskkonnalubade seaduse eelnõu adekvaatset tasumäärade tõstmise põhjendusi ning praegusel kujul ei ole seda võimalik toetada.

"Kokkuvõttes ei ole võimalik esitatud kujul olevat eelnõu toetada," märkis Toiduliit.

Keemiatööstuse liit: loetud päevadega on eelnõu mõju võimatu analüüsida

Eesti Keemiatööstuse liit sai kirja 1. septembril ehk nädalase etteteatamisega. Viitab, et kooskõlastamisele esitamisel viidatakse kiireloomulisusele ja seotusele riigieelarve laekumistega.

"Kiirustamine, riigieelarve menetluse ajakavaga sidumine ning eelnõu seletuskirjas toodud põhjenduste analüüs näitab selgelt, et tegemist on fiskaaleesmärkide täitmisele suunatud muutusega ning KTS eelnõul puudub otsene seos eelnõus kirjeldatud keskkonnaeesmärkidega. Mida rohkem saastatakse ja mida kõrgemalt seda maksutakse, seda rohkem laekub riigieelarvesse tulusid. Ehk saastamine raha eest on riigile jätkuvalt kasulik," märkis liit.

Liit juhtis tähelepanu, et keskkonnaeesmärkide ja -tasude läbipaistvuse suhtes on olulisem, et tasu liiguks täies ulatuses piirkonda, kus keskkonnahäiring saastena avaldub.

Samuti toob liit välja, et mõne loetud päevaga on võimatu analüüsida praeguses keerulises majandussituatsioonis eelnõu mõju tööstuse konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele.

Liidu hinnangul tuleb eelnõu ettevõtete konkurentsivõime languse hinnaga ning kutsub üles muudatust praegusel kujul ja ilma mõjuanalüüsideta mitte rakendama. "Kui otsustatakse siiski hea õigusloome ja normitehnika eeskirja eirates seaduse jõustamisega edasi liikuda, siis on vajalik seaduseelnõusse kindlasti sisse viia uute keskkonnatasude kehtima jäämise tähtaeg minimaalselt aastani 2035."

Kaubanduskoda: iga riigilõivu määra tõstmist peaks veenvalt põhjendama

Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda märgib vastuses, et rahandusministeerium saatis eelnõu arvamuse avaldamiseks 5. septembri pärastlõunal, oodates vastust 7. septembriks ning taunib õigusloome praktikat, kus oluliste muudatuste tagasisidestamiseks on aega vaid mõned päevad.

"Juhime tähelepanu ka sellele, et Kaubanduskoja liikmeskonda kuulub rohkem kui 3600 ettevõtet ning kahe päevaga ei ole võimalik sisulist kaasamisprotsessi läbi viia ja eelnõu kohta sisulist tagasisidet anda."

Koja hinnangul peaks eelnõu seletuskirjas iga riigilõivu määra tõstmist veenvalt põhjendama ning kui aeg-ajalt on riigilõivu määrade tõstmine vajalik, siis ei tohi igal juhul olla tõstmine suuremas ulatuses kui viimaste aastate inflatsioon või palgakasv.

"Kui ministeerium oleks soovinud määrasid tõsta järgmise aasta keskpaigast, siis oleks tulnud mõjuanalüüs ning määrade tõstmise põhjendused seletuskirjas põhjalikumalt välja tuua ning eelnõu oleks tulnud mitmeid nädalaid varem kooskõlastusringile saata," märkis koda.

Keskkonnaühendused soovivad menetluskulude katmist saastajalt

Eesti Keskkonnaühenduste Koda toetab riigilõivude tõstmist, kuid ootaks metsateatistele kõrgema riigilõivu määra kehtestamist.

Saastaja maksab põhimõtte rakendamiseks tegi koda ettepaneku kehtestada kõigi keskkonnakasutusega seotud lubade menetluste riigilõivud nii, et need kataks riigile tekkivad menetluskulud.

"Lisaks teeme ettepaneku vaadata üle kaevanduste sulgemistingimuste menetluste tasu, et see oleks kooskõlas tegelike kuludega ning võimaldaks mõistlikku menetlustähtaega, sest hetkel on need menetlused väga pikad (sulgemistingimuste väljastamisele kulub tihti üks aasta), mis pidurdab kaevandusalade taastamist ning suurendab looduskahjude tekkimist," märkis Koda.