Rootsi kaitseminister Pal Jonson ütles esmaspäeval, et vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse suurenevad riigi kaitsekulutused järgmisel aastal ligi 30 protsenti ehk 11 miljardi dollarini, vahendas Financial Times.

"Rootsi on kõige tõsisemas julgeolekuolukorras pärast teise maailmasõja lõppu, see nõuab kaitseväge, mis on valmis kaitsma Rootsi territooriumi," seisab  paremtsentristliku valitsuse ja Rootsi demokraatide vahelises kokkuleppes. 

Rootsi teatas, et järgmise aasta suured investeeringud hõlmavad uusi suurtükiväesüsteeme ning transpordilennukeid. Riik jätkab hävitajate ja allveelaevade ostmist.

Pärast külma sõja lõppu hakkas Rootsi oma kaitsekulutusi kärpima. Alates 2020. aastast hakkas riik taas kaitsekulutusi järjepidevalt  suurendama ning uus parempoolne valitsus suurendab nüüd veelgi kulutusi ja tugevdab kahepoolseid sidemeid USA ja Soomega. 

Türgi president Recep Tayyip Erdogan soostus hiljuti  lõpetama senise tõkestustöö ja lubas Rootsil liituda USA juhitava sõjalise alliansiga, olles eelnevalt blokeerinud Stockholmi enam kui aasta. 

Stockholm avaldas ka hiljuti lootust, et Türgi parlament kiidab oktoobris heaks Rootsi liitumise NATO-ga. Siis saab läbi Türgi parlamendi kahekuuline puhkus.