NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtus esmaspäeval New Yorgis Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga. Lisaks terrorismivastastele meetmetele arutati ka Rootsi NATO taotlust. Stoltenberg rõhus enda sõnul Vilniuses NATO tippkohtumisel kokkulepitule ehk Rootsi karmistab terrorismiseadust ja annab Türgile välja terroristideks peetavad inimesed ja Türgi nõustub Rootsi NATO-liikmesusega "nii kiiresti kui võimalik".

Roots peaminister tõlgendab seda nii, et see toimub oktoobris, kohe kui Türgi parlament koguneb avaistungile.

1. juunil jõustuski Rootsis uus terrorismiseadus, mis muudab terroriorganisatsioonis osalemise või toetamise kriminaalkuriteoks.

Türgi president tegi aga hiljuti uue avalduse, öeldes, et Stockholm pigistab silma kinni. Seaduse ettevalmistamisest ei piisa, see on vaja ka ellu viia. Kui terroristidele antakse seal endiselt kaitset ja lubatakse tänavatel vabalt meelt avaldada, siis seadust ei täideta, märkis Erdogan.

Osana juulis Vilniuses sõlmitud leppest nõustus Rootsi toetama Türgi püüdlusi ühinemisel Euroopa Liiduga.

Türgi on kandidaatriik 1999. aastast, kuid demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste allakäigu tõttu riigis on liitumisläbirääkimised 2018. aasta juunist ummikus.
Erdogan tõlgendab seda nüüd nii, et Euroopa Liit püüab Türgiga sidemeid katkestada.

Kristersson on siiski kindel, et juulikuine kokkulepe kehtib. Ta loodab New Yorgis alanud ÜRO Peaassamblee käigus Erdoganiga ka kohtuda. Valitsuse Euroopa Liidu asjade minister Jessika Roswall on võtnud südameasjaks viia Türgi Euroopa Liitu.

Üle-eelmisel nädalal ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, et EL peaks olema laienemiseks valmis aastaks 2030.

Türgi kõrval on kandidaatriigi staatus ka Ukrainal ja veel kuuel riigil.

Göran von Sydow Rootsi Euroopa Poliitikauuringute Instituudist ütleb, et 2030. aasta on liiga kiire. Pealegi tuleb kõiki ootel riike kohelda võrdselt. Aga kandidaatriigid on von Sydowi hinnangul vaesed. "See tähendaks, et kui EL-i eelarvet ei reformita, tuleks suur osa ressurssidest, mis praegu paljude liikmesriikide vahel jaguneb, suunata ainult kandidaatriikidesse. Kõik praegused liikmesriigid peavad maksma rohkem. Sõjast räsitud Ukraina vajab ülesehitamiseks eriti palju toetust, olgu EL-i eelarve raames või muul viisil."

ELi naabrus- ja laienemisvolinik ungarlasest advokaat Oliver Varhelyi käis 6. septembril Ankaras, kus lepiti kokku lühikese ja keskpika perioodi sammud.