Kutseliste kalurite esindajad kogunesid nädala alguses regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonda, et räimekvootide vähendamise üle aru pidada.

Et kalavarusid täpsemalt hinnata, on Läänemeri jagatud kaheks: avaosa varu, mis on saartest lääne poole ja Soome lahes, ning Liivi lahe varu. Liivi lahes on räimega suhteliselt hea seis ja seal on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku vähendada kvooti 20 protsenti.

"Me leppisime kaluritega kokku Eesti esialgsed positsioonid, millega me läbirääkimistesse läheme. Ja meie seisukoht on see, et meie avaosas sihtpüügikeeldu ei toeta. Me toetame seda, mida teadlased on ette pannud, ehk umbes 50-protsendist kvoodivähendamist. Ja Liivi lahe osas me jääme selle juurde, et vähenemine peaks olema 17 protsenti, mitte 20 nagu komisjon pakub," rääkis regionaalministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

See tähendab, et kui tänavu võib püüda Liivi lahest 21 000 tonni räime, mis jaguneb traali ja rannapüüdjate vahel, siis järgmisel aastal on see 17 500 tonni kanti. Kaluritele on selline vähenemine praegu veel talutav.

"Meil ei ole veel elu võrreldes põhjaranniku ja traalpüügiga kõige hullem. Aga see on tänane päev. Sama situatsioon võib meil homme olla juba ukse peal," ütles kutseline kalur Arne Taggo.

Tema sõnul aitab kvoodi vähenemisega esialgu toime tulla see, et tänavu oli kvoot väga kõrge. "See on tänu sellele, et meil oli 2023. aastal rekordkõrge kvoot püüda. Sellest 17 protsenti ei ole eluline küsimus," ütles ta.

Kvootide arutelul arvestatakse alati ka teadlaste seisukohti. Ka nende hinnangul on Liivi lahe räimevarud heas seisus.

"Ikka suhteliselt heas seisus, eriti kui võrrelda avaosa varu seisuga. Liivi lahes on õnnestunud meil siiski säilitada rahvuskala püügivõimalus. /.../ Paraku eks need protsessid, mis Läänemeres tervikuna toimuvad, mõjutavad varem või hiljem ka Liivi lahe räimevaru," rääkis ihtüoloog Heli Shpilev.