Kilu- ja räimepüügi sügishooaeg juba käib ja kala merest tuleb. Kui paljudel laevadel ka aasta pärast samal ajal on põhjust veel merele minna, see saab selgeks üsna pea.

"Liivi lahe kvoodile on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku, et väheneks 20 protsenti, teadlased soovitasid 17 protsenti. Avaosas oli teadlaste soovitus 40 protsendi ringis, komisjon on teinud ettepaneku 60 protsenti vähendada. Nii et see mõjutab ikkagi nii Eesti kui ka Saaremaa kalureid suurel määral," rääkis Eesti Kalurite Liidu juht Mart Undrest.

Otsused tehakse kalateadlaste soovituste alusel, kes kinnitavad, et räimevarud Läänemeres on kehvad ja kalavarusid tuleb nüüd läbi piirangute säilitada ka järgnevateks aastakümneteks.

"Liivi lahe räimel, peabki ütlema, et läheb üle keskmise. Aga avamere räimevaru on tõesti ajaloolise miinimumi lähedal. Põhjus on olnud pikaajaline soolsuse vähenemisest tingitud toidubaasi muutus ja toidu konkurents kiluga, sest kilu on palju. Seetõttu on langenud räime keskmine kaal ja see suurendab kalastussuremust, kuna igas püütud tonnis on rohkem isendeid kui varem. Ja lõpuks peab ütlema, et räimele ei sobi hästi viimase aja varased ja soojad kevaded, ka see on oma panuse andnud. Ja kõige lõpuks tunnistan, et teadlastele teeb muret ka püügistatistika kvaliteet kilu-räime segapüügil," selgitas Tartu Ülikooli mereinstituudi direktor, kalateadlane Markus Vetemaa.

Kalurid aga saavad järeldusi teha oma püügikoguste põhjal ja need ei näita Saaremaa ümbruses sugugi räime kehva seisu.

"Aastaid, aastaid on ju kogu aeg seda kvooti kärbitud ja saame aru, et võib-olla on isegi vajalik mingil määral, aga me seda ei näe, et meres kala vähe on. Siin tahetakse räime väga ära võtta, aga tegelikkuses räimesaagikused on kogu aeg kasvanud. Me arvame, et teadlased on meist oluliselt maas ja see on vale. Aga noh, eks Brüssel teeb, mida Brüssel tahab," rääkis kalandusettevõtja Arne Salong.

Kogu kalandussektorit teeb võimalik püügikvootide kärbe murelikuks.

"Sellised vähendamised nagu näiteks Botnias, kus tänavu on kvoot 68 000 tonni ja järgmiseks aastaks pakutakse ainult 1000 tonni – vähenemine 98 protsenti –, ei ole jätkusuutlik. Kui sa ühekorraga kõik need tarneahelad, laevad, tööstused seisma paned aastaks, kaheks, siis need ei taastu sellisel viisil. Ja sotsiaalmajanduslik mõju teatud ranna- ja maapiirkondadele on sellest tulenevalt tohutu," ütles Undrest.