Võrus on ettevalmistamisel muinsuskaitse kaitsekord, mille järgi elupuuhekki, millel sageli lastakse kasvada isegi mitme meetri kõrguseks, ei lubata tulevikus rajada Võru muinsuskaitsekinnistute välispiirile, sest elupuuhekki peetakse liiga kaasaegseks, mis sobiks pigem linna uuematesse elamupiirkondadesse.

"Elupuuhekke ei lubata rajada avaliku ruumi või siis tänavajoone piirile, mis on avalikult vaadeldav. See, kui kahe kinnistu vahel või kui omanik tahab teha enda õue privaatset nurgakest, on tema valik ja tema maitse," selgitas muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik Tiina Pettai.

Ka Võru linna seisukoht on, et muinsuskaitseala miljöö säilitamisel on oluline roll ajaloolise hoone ümber krundi piirdel, milleks peetakse sobilikumaks aeda või erinevaid madalaid hekitaimi.

"Võru linn on teadlikult planeeritud linn. Meil on teadlikult sirged paralleelsed tänavad, ristimisi laskuvad järve suunal. Me oleme planeeritud algusest peale, et meil on väikesed õuealad ja meie hoonestus on tänava ääres," rääkis Võru linna peaarhitekt Diana Vene.

Kuid paljud kohalikud inimesed peavad elupuuhekki sobivaks ka vanalinna.

"Ma mõistan, miks inimesed elupuu valivad. Esiteks, see kasvab kiiresti, saab kiiresti privaatse hekinurgakese teha. Teiseks, see on odav, inimesele on see taskukohane," ütles Mari-Liis.

"Ei häiri, kui ta on ilusti hooldatud ja kui ta on värvuselt roheline. Eks ta tikub teinekord pruuni värvi ka olema, see võib-olla häirib, aga kui teda hooldatakse hästi, siis ei näe mingit vastuseisu küll," sõnas Kristo.

"Mina arvan, et küll sobib. Elupuu on väga ilus ja väärikas puu, miks ta ei sobi. Meil on oma aia ääres elupuude hekk. Nii et mina leian küll, et elupuu on küll väga väärikas taim," rääkis Kädi-Heila.