Kooli roll noorte füüsilises aktiivsuses on eelkõige tekitada liikumisharjumus.

"Me lihtsalt harjutame neid liikuma värskes õhus, harjutame neid riideid vahetama, karastama, pesema. Kui võib-olla vanemal ei ole selleks liiga palju aega, siis meie oma tunnis tahame selle ära teha. Aga kui kodu kaasa ei tule, siis on väga raske ja ka meelitamine ei aita. Ja need üksikud hetked on, need teevad natuke kurvaks, aga need on üks-kaks päeva. Aga tegelikult need lapsed ise väga tahavad liikuda ja nad on alati väga motiveeritud," rääkis liikumisõpetaja Janne Schasmin.

Harjumuse tekitamiseks on aga liikumistunde nädala lõikes vähe. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis 2. klassi lastelt, kuidas neile liikumistunnid meeldivad.

"Väga, väga hästi meeldivad," kinnitas Kalev.

Ka Emilia naudib kehalise kasvatuse tundi. "Kõige rohkem meeldivad rõngastega harjutused," ütles ta.

Karlile seevastu kehalise kasvatuse tund ei meeldi. "Mulle väga ei meeldi kehaline. Mulle meeldib jalgrattaga sõitmas käia. Sellega ei pea mingisuguseid harjutusi tegema," sõnas ta.

Gerritile ja Gerretile meeldib jalgpall. "Terve suvi mängisime iga päev platsi peal.

Alexi hinnangul võiks kehalise kasvatuse tunde rohkem olla. "See ei väsita mind," ütles ta.

Mida vanemasse kooliastmesse, seda vähem õpilased liiguvad.

"Tänapäeva noortel ongi nii, et eriti ei viitsi enam liigutada, parem oleks olla telefonis. Ma võin tunnistada, et mul on ka vahepeal niimoodi," rääkis Lisanna, kes ütles, et kehalise kasvatuse tund talle ei meeldi, kuid sunniviisiliselt võib tunni kaasa teha.

"Ikka on tähtis, et sa teed trenni. Ikka peab olema tugev. Kui sa kõnnid-jooksed paar meetrit ja kukud pikali, siis näitab, et midagi viga on," rääkis Mattias.

Üldiselt paistab, et tegelikult meeldivad õpilastele küll liikumise tunnid. On oluline, et saadakse kiitust ja omavaheline võistlusmoment paneb silma särama. Mõnikord on suuremaks piduriks lapsevanemad.

Liikumisõpetaja Merike Strahov rääkis, et pigem kipuvad sekkuma lapsevanemad, kelle lapsel on ülekaaluga probleeme või ta ei ole liikumistundides väga osav. "Siis on sekkumist rohkem. /.../ Aga ma arvan, et see on vale päästmine," ütles ta.

"Siis, kui väljas on pilved, kui hakkavad kraadid minema alla 17, siis hakkab seda rohkem märkama ja rohkem neid küsimusi tulema, et miks ei toimu tunnid sees. Seda küsivad lapsevanemad kirjutades ja lapsed ka," rääkis Schasmin.

Kehaline kasvatus on üleminekul liikumisõpetuseks. Eesmärk on kujundavalt hinnates tekitada positiivne hoiak liikumise suhtes. Ka oli varem kehalises kasvatuses liialt palju võistlemist, mis võis tekitada ebameeldivad emotsioone. Kujundlikkus ja võistluse puudumine ei pruugi aga head lahendused olla.

"Kindlasti võistluslikku momenti on vaja. Ma tooksin võrdluse keeleõppega. Selleks, et keelt selgeks saada, sa pead pingutama – õppima sõnu, õppima väljendeid. Täpselt samamoodi on spordiga – sa pead aeg-ajalt pingutama, et anda endale tagasiside. /.../ Lapsed on väga huvitatud oma tulemustest. Kui me midagi jookseme näiteks, siis nad küsivad ikka, et õpetaja-õpetaja, mis oli minu eelmise aasta tulemus. Nad ikka tahavad parandada seda," selgitas Strahov.

"Laps tahab teada tegelikult kohe, mis hinda ma saan, mis mu tulemus oli, kas ma olin hea," ütles Schasmin.