Viimased 12 aastat mahedalt teravilja kasvatanud Põlgaste talu on olnud keskkonnasõbralikult puhta toidu kasvatamise eestkõneleja. Nüüd on ostetud väetisekülvik ja taimekaitseprits, et uuest aastast jätkata tavatootjana.

"Täna müügihinnad viljahinnal on nii viletsaks läinud, et sellise raha eest lihtsalt ei ole võimalik enam toota. /.../ Kui näiteks tatar maksis kaks aastat tagasi 1000-1100 eurot tonn, eelmisel aastal maksis 600 eurot tonn, sel aastal on 350 eurot tonn. Meeletu vahe, tavatootmise ja mahetootmise vahed täna kõiguvad 20-30 eurot ja müüme tavana rukist, kaera hinnavahe on olematu. Ikka väga palju on hullemaks läinud," selgitas Põlgaste talu teraviljakasvataja Janek Eerik.

Mahevilja hinnalanguse põhjus on Eeriku sõnul ka rohepööre, mille käigus on Euroopas mahetootmine kasvanud.

"Kui suured riigid suurendavad oma pindala, mis on oluliselt lähemal ostujõulisele kliendile, siis meil on vedu kaugelt, transport on läinud kallimaks ja see on kõik avaldanud mõju. Sõja mõju kaasaarvatud," ütles ta.

Sarnaselt Põlgaste taluga on mahetootmisest loobunud või seda kaalumas veel mitu "Aktuaalse kaameraga" suhelnud teraviljakasvatajad. Ka Tartumaal Rõngus tegutsev mahetootja Heiko Viksi pidi tänavu suure osa oma maherukkist ära müüma tavatoodanguna. OÜ Viksi siiski veel mahetootmist ei lõpeta.

"Eks see mahe ole osaliselt ka põhimõtte asi – ise siin põldude vahel me elame ja ei ole väga meeldiv, kui üle nädala taimekaitseprits sult akna alt läbi sõidab. Ja kuna meil paljud rendimaadest ongi klausliga, et neid haritakse mahedalt, sisuliselt on see ka natukene võimatu. Eks tuleb pusida ja hakkama saada," rääkis Viksi.

Eestis on praegu maheda põllumajandusmaa osakaal umbes 22 protsenti, mis on ligi kolm korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Põllumehed ütlevad, et praeguse tendentsi jätkudes see osakaal langeb.

"Jäävad entusiastid või need, kellel on maad omandis. Täna on ainukene, kes maad osta ei jõua, põllumees," ütles Eerik.

"Riik peab otseselt sekkuma kas läbi saagi sekkumisostu, doteerimise või läbi toetuste tõusu. Kui riik tahab seda keskkonnateenust, maheteenust saada meilt, siis peab maksma. Muidu lihtsalt see 25 protsenti jääb unelmaks," lisas ta.