"Minu tänane otsus sündis pärast seda, kui olen valitud ametnikuna pea 30 aastat avalikult riiklikele hukkamistele vastu seisnud," lausus Newsom.

2028. aasta presidendivalimistel kandideerimist kaaluva Newsomi sõnul mõjutab samm osariigis 548 inimest, kes moodustavad läänepoolkera suurima surmamõistetute rühma.

Ameerika Kodanikuvabaduste Liit (ACLU) kiitis neljapäevases avalduses Newsomi otsust ja nimetas seda ajalooliseks sammuks surmanuhtluse kaotamisel nii Californias kui ka kogu riigis.

ACLU tegevdirektori Anthony D. Romero sõnul peegeldab karistuste asendamine seda, mida nõuab õiglus.

"See teeb lõpu rassistlikule, vahel ekslikule ja ebainimlikule karistusele, mis on Californiat liiga kaua koormanud," ütles Romero.

Ta lisas, et selle sammuga kinnitas kuberner Newsom, et surmanuhtlusel pole Californias kohta.

"Ta näitas üles tõelist julgust, astudes rassilisele ebaõiglusele otsustavalt vastu," sõnas Romero.

Ameerika Ühendriikides teravnes arutelu surmanuhtluse üle hiljuti pärast seda, kui Tennessee osariigil ebaõnnestus 30. septembril mõrvari Christa Pike'i hukkamine. Naine elas üle kaks mürgisüsti.

Seejärel viidi Pike haiglasse ja saadeti 10. oktoobril tagasi vanglasse.

Surmanuhtlus sattus veelgi suurema tähelepanu alla pärast seda, kui USA kaitseminister Pete Hegseth teatas plaanist kanda Nidal Hasani kavandatud hukkamine üle otsepildis. Hasan mõisteti süüdi 13 inimese tapmises ja enam kui 30 haavamises 2009. aasta 5. novembril Texases Fort Hoodi sõjaväebaasis toimunud tulistamises.

President Donald Trump välistas hiljem hukkamise otseülekande, kuid plaanide kohaselt lastakse Hasan 3. detsembril siiski maha.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International andmetel hukkab inimesi aktiivselt veel umbes 15 riiki.

Surmanuhtlus on seadusega lubatud 27 USA osariigis, kuigi hukkamised koonduvad neist vaid üksikutesse ning enam kui 20 osariiki on surmanuhtluse täielikult kaotanud.