Euroopa parempopulistide hoiakumuutus on tähelepanuväärne, sest paljud neist rõõmustasid pärast Trumpi 2024. aasta valimisvõitu, nähes ideoloogilist lähedust temaga. Mõned neist on sellest ajast alates saanud küllakutse Washingtoni ning neile on oma toetust pakkunud Trumpi miljardärist liitlane Elon Musk, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.

Prantsusmaa erakonna Rahvuslik Liit (Rassemblement National) juht Jordan Bardella, kelle partei võib arvamusküsitluste järgi moodustada järgmise valitsuse ja kelle kandidaat Marine Le Pen võib kevadel toimuvate valimiste järel saada riigi uueks presidendiks, kehastas kujukalt seda poliitilist suunamuutust.

Bardella sõnul oli Trumpi teine ametiaeg vähem isolatsionistlik kui tema esimene ametiaeg aastatel 2017–2021. Ameerika sekkumisel Iraaniga seoses on väga rasked tagajärjed kogu maailma majandusele, lisas ta, mainimata seejuures, et sekkumise taga on Trump.

Saksamaal seostas parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaasesimees Alice Weidel vabariiklaste kaotust samuti Iraani sõjaga. "Trump oli oma valijatele lubanud, et ei hakka ajama sekkuvat välispoliitikat ... See murtud lubadus maksis nüüd vabariiklastele kätte," ütles ta uudisteportaalile T-Online.

Trump tunnistas kolmapäeval, et sõda Iraaniga mõjutas tema partei kaotusi, kuid kinnitas, et jääb oma otsuse juurde.

Elukalliduse surve

Itaalias ütles valitsuskoalitsiooni kuuluva parempopulistliku partei Liiga (Lega) juht Matteo Salvini: "Ameerika valimistulemust mõjutasid eelkõige sõjad, rahvusvahelised pinged ja elukalliduse tõus, mille tagajärgi tunnevad vahetult pered".

Ta avaldas lootust, et hääletustulemus annab hoogu konfliktide lõppemisele ja rahu taastamisele.

Itaalia endine kindral Roberto Vannacci, kes juhib paremäärmuslikku erakonda Futuro Nazionale, ütles, et USA valimistulemus näitab, millised poliitilised ohud kaasnevad valimislubaduste täitmata jätmisega. Varem on Vannacci väljendanud imetlust Trumpi poliitika "Ameerika ennekõike" (America First) vastu, kuid hiljem kritiseerinud USA presidenti välispoliitika pärast.

"Trump ei vastanud ootustele, ei suutnud lõpetada Venemaa ja Ukraina vahelist sõda ning alustas sõda Iraani vastu," ütles Vannacci uudisteagentuurile ANSA. Tema sõnul kahjustasid sellest tulenenud energiahindade tõus ning majanduslik ja börsidel valitsenud ebastabiilsus USA keskklassi ning aitasid kaasa valimistulemusele.

Sidemed Trumpiga võivad valimistel osutuda lisakoormaks

Poliitilisi riske analüüsiva konsultatsioonifirma Eurasia Group tegevdirektori Mujtaba Rahmani sõnul distantseeruvad Euroopa parempopulistlikud liidrid Trumpist ilmselge poliitilise kasu nimel.

"Tema üha kahanev populaarsus, eriti elukalliduse küsimuses, ähvardab muuta kunagise poliitilise eelise koormaks valimistel," ütles Rahman Reutersile.

Rahmani sõnul näivad paremäärmuslikud liidrid soovivat saada mõlemast maailmast parimat: lõigata kasu tema sõnul "trumpismi ideoloogilisest tõukejõust", kuid vältida seostamist "tema presidendiaja kaose ja majandushäiretega".

"Oht seisneb selles, et Trump ja tema MAGA-liitlased, kes peavad Euroopa paremäärmuslasi ideoloogilisteks partneriteks võitluses Euroopa poliitilise eliidiga, võivad reageerida oma poliitilise toetuse äravõtmisega või isegi nende vastu pöördumisega," lisas ta.

Üks väheseid, kes püüdis vabariiklaste kaotuse ulatust pisendada, oli Rumeenia opositsioonilise paremäärmusliku erakonna Rumeenlaste Ühendamise Liit asepresident Dan Dungaciu. Tema sõnul on teated Trumpi poliitilisest surmast "tugevasti liialdatud".

"Donald Trumpist ei saa automaatselt jõuetut presidenti. Selle asemel liigub ta vabariiklaste enamuse toetatud presidendiametist olukorda, kus täidesaatev võim ja kongress hakkavad teineteise tegevust märksa intensiivsemalt kontrollima," lisas Dungaciu.

Hispaania paremäärmusliku erakonna Vox juht Santiago Abascal ei püüdnud Trumpist eemaldumist eriti varjata. Ajakirjanikele ütles ta, et tema on "Hispaanias, mitte Michiganis".

"Mind huvitab üsna vähe see, mis mujal toimub," ütles Abascal, kes on varem rõhutanud oma liitu Trumpi ja MAGA-liikumisega.

Ka Ühendkuningriigi paremäärmusliku partei Restore Britain juht Rupert Lowe süüdistas vabariiklaste kaotuses otsust rünnata Iraani, nimetades seda katastroofiliseks veaks.

"Mida see sõda saavutanud on? Mitte midagi väärtuslikku," kirjutas ta. Oma pikas sotsiaalmeediaplatvormi X postituses ei maininud Lowe aga kordagi sõja alustanud presidendi nime.