Erakond Liikumine Sotsialismi Eest (MAS) teatas, et Arce oli "ennast ise erakonnast välja arvanud", kuna ei ilmunud sel nädalal toimunud erakonna kongressile, kus otsustati presidendikandidaadi määramise üle.

Peale presidendi arvati parteist välja ka 28 riigipeale lojaalset erakonnakaaslast, nende seas on ka Boliivia asepresident David Choquehuanca.

Boliivia vasakpoolne endine president Evo Morales teatas septembris, et kavatseb 2025. aasta valimistel uuesti presidendiks kandideerida.

63-aastane Morales oli Boliivia president 2006. aastast kuni 2019. aastani. Morales oli sunnitud 2019. aastal ametist lahkuma ning eksiili minema, kuna riigis puhkesid pärast vaidlustatud valimistulemusi ulatuslikud rahutused ja protestid.

Küll aga võitis Moralese erakond 2020. aasta erakorralised presidendivalimised: Arce sai presidendiks ja Morales sai kodumaale naasta.

Moralese ja Arce vahelist tüli põhjustas mõlema mehe soov 2025. aastal toimuvatel presidendivalimistel kandideerida.

Boliivia põhiseaduse kohaselt võib president ametis olla kaks järjestikust ametiaega.

Morales oli võimul kolm ametiaega. Arce'i administratsiooni justiitsminister Ivan Lima ütles, et Boliivia konstitutsioonikohus peab otsustama, kas Morales võib taotleda neljandat ametiaega. Morales on süüdistanud Arce'i administratsiooni püüdluses teda poliitiliselt kõrvale tõrjuda.