Euroopa Parlament ütles oma resolutsioonis, et "peab praegust olukorda etniliseks puhastuseks ja mõistab teravalt hukka Aserbaidžaani vägede ähvardused ja vägivalla".

Seadusandjad kutsusid Euroopa Liidu liikmesriike rakendama Mägi-Karabahhi ründamise ja inimõigusrikkumiste tõttu "Aserbaidžaani valitsuse liikmete suhtes suunatud sanktsioone".

Ühtlasi soovitatakse vähendada EL-i sõltuvust Aserbaidžaani gaasist ja nõutakse, et Brüssel vaataks üle suhted selle riigiga.

Resolutsioon kiideti heaks häältega 491-9, kuid see ei kohusta EL-i millekski.

Küll aga ärritab resolutsioon Bakuud, kes on etnilise puhastuse süüdistusi raevukalt tõrjunud ning kutsunud armeenlasi avalikult Mägi-Karabahhi jääma ja Aserbaidžaaniga "taaslõimuma".

Euroopa diplomaatide sõnul ei ole Aserbaidžaanile sanktsioonide kehtestamine hetkel päevakorral ja midagi võetakse ette ilmselt alles siis, kui olukord peaks veelgi halvenema.

EL suurendas maagaasi importi Aserbaidžaanist, kui Ukraina sõja tõttu lõpetati Vene gaasi ostmine.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen allkirjastas eelmisel aastal Bakuuga "strateegilise partnerluse" leppe, millega on kavas gaasiimporti 2027. aastaks rohkem kui kahekordistada.

Separatistlik Mägi-Karabahhi vabariik teatas pärast Aserbaidžaani 24-tunnist pealetungi septembris, et lõpetab 2024. aasta 1. jaanuarist eksistentsi.