Armeenia valitsusjuht Nikol Pašinjan teatas Valgevene diktaatorile Aleksandr Lukašenkole, et ta ei tule Minskisse Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni (CSTO) kavandatud tippkohtumisele, mis toimub Valgevene pealinnas 23. novembril, vahendas Raadio Vabaduse veebiportaal.

Pašinjan avaldas lootust, et teised organisatsiooni liikmesriigid "mõistavad seda otsust". Tegemist on esimese korraga pärast 2009. aastat, kui Armeenia liider organisatsiooni tippkohtumisel ei osale.

Samas ei ole see esimene kord, kui Jerevan mõne Venemaa-sõbralikke endisi Nõukogu liiduvabariike koondava ühenduse tippkohtumisest kõrvale jääb.

Pašinjan keeldus 13. oktoobril osalemast ka Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) tippkohtumisel ega saatnud isegi oma esindajat Kõrgõzstani pealinna Biškekki. Siis ignoreeris Armeenia esimest korda ajaloos SRÜ tippkohtumist.

Poliitikaekspertide hinnangul tegi Armeenia seda protesti märgiks selle vastu, et tema partnerid SRÜ-s ja CSTO-s, eelkõige Venemaa, ei toetanud armeenlasi Mägi-Karabahhi dramaatiliste sündmuste ajal, vaid võtsid oma passiivsusega sisuliselt armeenlased piirkonnas allutanud Aserbaidžaani jaoks sobiva positsiooni. Organisatsiooni kuuluvad peale Armeenia veel Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan.

Novembri alguses alustas Moldova SRÜ-st lahkumise protsessi. Armeenia pole veel ametlikult teatanud kavatsusest CSTO-st ja SRÜ-st lahkuda, kuid Armeenia üksikud poliitikud on seda nõudnud, märkis Raadio Vabadus.

Armeenia president Vahagn Hatšaturjan allkirjastas aga oktoobri keskel Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) Rooma statuudi ratifitseerimise seaduse, mida Moskva on nimetanud enda suhtes ebasõbralikuks sammuks.

ICC on muuhulgas välja andnud Vene presidendi Vladimir Putini vahistamismääruse ning nüüd on Armeenia kohustatud Putini riiki saabudes arreteerima.