Torm murdis Kadrioru pargis mitukümmend puud

Nädalavahetusel Eestis möllanud torm tuuseldas ka Tallinna parke ja ainuüksi Kadrioru park jäi ilma 20 puust. Keskkonna- ja kommunaalameti kinnitusel pole põhjuseks puude kehv seisukord, vaid tormi tugevus ja soe sügis, mistõttu puud on lehes ja maapind pehme.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti haljastus- ja keskkonnaosakonna juhataja, linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper rääkis ERR-ile, et nädalavahetusel murdis torm puid paljudes parkides. Kokku tuli puude ja mahakukkunud okste kohta 245 teadaannet ja kahjude kõrvaldamisega tegeldakse järgemööda, kuid millal kõik korda saab, ei julgenud Kupper välja lubada.
Puid murdus näiteks Lillepi, Kalamaja ja Kase pargis, aga ka Kadrioru pargis, kus kokku tuli maha 20 puud.
"Neist paar murdus alumises aias, aga nende territoorium on ka Vana-Narva maantee ja Reidi tee vaheline ala, sealt tulid maha mitmed vanad paplid," kirjeldas ta.
Kupperi sõnul ei tähenda nii suure hulga puude murdumine, et mõne pargi puud oleksid kehvas seisus, vaid põhjuseks olid seekordse tormi eripärad. Tuul polnud mitte ainult tugev, vaid ka keerutas, lisaks aga on sügis olnud nii soe, et puudelt pole lehed ära langenud.
"See tekitab purjepinna. Ka maapind on pehme, seetõttu tuli hästi palju puid ka juurekavaga maast välja," rääkis maastikuarhitekt.
Tema sõnul sõltub Kadriorus murdunud puu asukohast, kas sinna uus asemele istutatakse. Näiteks pargialale püütakse uusi puid istutada, aga Narva maanteele kukkunud puu asemele pole seda mõtet teha, sest säilinud paplite juurestik on väga tugev.
Kupper lisas, et puid kontrollitakse kogu aeg, kuid päris tüve sisse pole võimalik näha. Sageli paneb puu murduma kahjustatud juurestik. Ta pani majaomanikele südamele, et kui aias on puud, siis võivad juba 50 sentimeetri sügavuselt tehtud kaevetöö nende juurestikku kahjustada.
"Seejärel hakkab võras olema näha esimesena mõnd kuivanud oksa, siis võib tekkida tüvemädanik ja ühel hetkel murdub puu tormi tõttu," rääkis ta.
Tallinna parkide seast ei saa Kupperi hinnangul välja tuua selliseid, kus puude seisund oleks teistest kehvem. Ennekõike sõltub see puude vanusest ja kasvukohast.
"Kui vana puu kasvab keset pargiala, kus tal on rohkesti toitaineid, ta on heas tervislikus seisundis, kaevetöid pole läheduses tehtud, siis suure tõenäosusega ei tohiks midagi lähemal ajal juhtuda, kui just mõni haigustekitaja ei levi," selgitas ta. "Aga linnatingimustes on tihe liiklus, vibratsioon, kaevetööd - kõik see lühendab puude eluiga."
Toimetaja: Karin Koppel