Lõuna-Eestit tabas augustikuu lõpus torm, mis hävitas näiteks Tsooru pargi, räsis Nursipalu harjutusvälja plaanitava laienduse metsi ja tegi laastavat tööd ka erametsades. Mõningad erametsaomanikud likvideerivad augustikuu tormimurde oma metsas praeguseni. Möödunud nädalavahetusel Eestit tabanud torm murdis samuti puid nii metsasügavustes, aga ka teedele ja elektriliinidele.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik ütles, et terviklikku pilti praegu veel erametsaomanike tormikahjustuste ulatusest koos ei ole, kuid omanike tagasiside põhjal on looduse tekitatud kahjud siiski märkimisväärsed ja nende likvideerimiseks tuleb teha palju tööd.

"Tormikahjustuste likvideerimine on esiteks metsaomanikele palju kallim kui tavaline metsamajandamine – sellistel tormimurdudel tavaliselt on tegemist ohtlike puude kas siis jätkamise või langetamise või sellisega. Tavaliselt on need kolded ka kusagil üsna raskesti ligipääsetavas kohas ja maht on väikene, nii et ta on majanduslikus mõttes ebaefektiivne," rääkis Viik.

Peamiselt Kagu-Eestis ja Ida-Lätis puitu kokku ostva AS-i Toftan tegevjuhi Martin Arula sõnul tundub töösturi poolt vaadatuna, et tavapäraseid raieid kahjustamata metsades lükkavad metsaomanikud praegu edasi, sest masinad on hõivatud endiselt tormimurdude likvideerimisega. Arula ütleb, et kui tormimurdu likvideeritakse professionaalselt, siis on võimalik seda puitu kasutada ka rohkemaks kui kütte- või paberipuuks.

"Kui selle tormimurruga on ikkagi käidud professionaalselt ringi, proovitud purunemise kohast ikkagi meetri või pooleteise kauguselt n-ö järgata, siis väga suure tõenäosusega suurem osa sellest puidust on kvaliteetne. Need pinged ei ole iga noti sees, pigem me räägime sellest, et võib-olla üks kümnest või viieteistkümnest võib olla mingite sisemiste pingetega," selgitas Arula.

Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor Ivar Sibul ütleb, et mida kiiremini tormi või tormi kahjustused metsas üles töötatakse, seda parem, sest kahjustunud puit on meelepärane eri liiki ürasklastele.

"Heidetud või murtud puud, mis sinna metsa jäävad, asustatakse kevadel kiiresti erinevate putukate poolt. Kui me räägime nüüd kuuse enamusega või kuusikutest, seal omanik peaks ikkagi jälgima järgmise aasta kevadel ja suvel seda olukorda. See võib saada selliseks üraski kolde alguseks," märkis Sibul.

Viimasel ajal on Viigi sõnul puidu hinnad taas natukene langenud, kuid otsest seost tormikahjude realiseerimisega luua ei saa. Ka Arula sõnul on viimase kolme nädala jooksul kasvanud omanike poolt puidu pakkumine, kuid puid ostu-müügihinna languse tagamaid tuleb otsida siiski teistest teguritest – näiteks puidu nõudlus, mille olukord maailmaturul on halb.

"Puidu hinna langetamiseks on sellised objektiivsed põhjused olnud juba varem, aga kuna puitu turul on vähe, siis pingutatakse seda viimast maksta, aga hinnalanguse põhjus, veel kord, ei ole olnud selle tormi olukorra ära kasutamises," ütles Arula.