Otsuse kohaselt tuleb välismaal teenitud välisvaluuta Venemaale üle kanda ning seejärel Venemaal rublade vastu vahetada.

Ettevõtete hulka, keda otsus puudutab, kuuluvad näiteks energia-, metallurgia- ja põllumajandusettevõtted, aga ka keemia- ja puidutööstuse valdkonna ekspordifirmad.

Ettevõtetesse lähetatakse Vene finantsjärelevalve ameti (Rosfinmonitoring) esindajad, kes hakkavad reeglite täitmist jälgima.

"Nende meetmete peamine eesmärk on luua pikaajalised tingimused läbipaistvuse ja ennustatavuse tõstmiseks valuutaturul ning vähendada valuutaspekulatsioonide võimalusi. Eeldame, et rakendatavad kohustused ei hakka olema tülikad ausatele turuosalejatele," kommenteeris uudist Vene asepeaminister Andrei Beloussov.

Vene võimud loodavad peatada rubla kursi kollapsi välismaiste valuutade suhtes, eriti murelikeks teeb Moskvat rubla kursi langus dollari suhtes. Rubla toetamiseks tõstis augustis Vene keskpank baasintressimäära 3,5 protsendi võrra, nüüdseks on Venemaal baasintressimäär 12 protsenti.

Kuid seegi käik polnud piisav: kõige madalamale tasemele dollari suhtes jõudis rubla 9. oktoobril, kui ühe dollari eest tuli maksta 102,345 rubla.

Vene keskpanga juht Elvira Nabiullina suhtus varem valuutavahetuse piirangutesse negatiivselt, väites, et ekspordiettevõtted juba müüvad 90 protsenti nende kätte jõudvast välisvaluutast vabatahtlikult.

"Kui on soov rubla kurssi mõjutavaid kapitalivooge liigutada, siis parem on seda teha majandusmeetmete, mitte administratiivsete meetmete abil," ütles Nabiullina septembris.

Nabiullina märkis toona samuti, et tänapäeval suudavad ettevõtjad piirangutest kõrvale hiilida, sest nad kasutavad niigi keerulisi skeeme välismaal maksete tegemiseks.