Kõige enam lokkab suhte-vägivald Soomes, kõige parem on olukord Maltal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Statistikaameti uuringust selgub, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes. Naistest on seda oma elu jooksul kogenud koguni 41 protsenti. Uuringut läbi viinud projektijuht Jana Bruns nimetas just seda enda jaoks kõige suuremaks üllatuseks.

"Naiste puhul tuli välja see, et mängib rolli vanus. Mida noorem, seda rohkem tuleb välja, et ta on kannatanud igasuguse vägivalla all," lausus Bruns.

Bruns pakkus ühe põhjusena, et inimesed on tänapäeval avatumad isiklikest kogemustest rääkima. Näiteks rääkis üks eakas naine talle küsitluse käigus enda vägistamisest teismelisena, lisades, et ta ei ole seda kunagi varem kellelegi rääkinud.

"Teine võib olla see, et see, mis on praegu vägivald ja see, mis oli 50 aastat tagasi vägivald, on kaks erinevat asja. Inimesed suhtuvadki vägivalda väga erinevalt. Siis ma kuulsin küll selliseid väiteid, et saingi laksu, ei olnudki midagi, ise süüdi. Või vanemad tutistasid, see on täitsa okei, peabki niimoodi tegema," rääkis Bruns.

Ehmatavalt palju on esinenud seksuaalset ahistamist töö juures. Seda on kogenud kolmandik naisi, ent koguni üle poole alla 30-aastastest naistest.
Ka mehed on enim kogenud elu jooksul vägivalda oma paarisuhtes - koguni kolmandik. Peamiselt on see olnud vaimne vägivald.

Bruns tõi järgmisena välja suhtevälise vägivalla, mida esineb peamiselt meeste seas, näiteks kakluste näol. "Kõige rohkem esineb seda keskmises vanuses, 30-50 aasta vahel," ütles Bruns.

Rõõmustada võib selle üle, et teadlikkus, kuhu abi saamiseks pöörduda, on väga kõrge. Samas, kuigi ohvriabi kriisitelefon 116 006 on kõnedest punane, raporteerivad endaga juhtunust siiski väga vähesed.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste juht Kaire Tamm ütles, et kõige sagedamini räägivad lähisuhtevägivalda kogenud inimesed sellest oma lähedastele ja sõpradele. "Politsei poole selles uuringus pöördus veidi üle 20 protsendi, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate poole 20 protsenti ja tugiliinide ja ohvriabi poole kümnendik," sõnas Tamm.

Sotsiaalkindlustusamet loodab, et lähedased suunavad edaspidi abivajajaid enam professionaalse abi poole, näiteks ohvriabisse.

"Üldjoontes see trend on täna väikestviisi kasvav, aga siin peab arvestama, et suur kasv jäi mitme aasta taha ja teatud kriisid, nagu Covid, tõid pöördumistes ka väikese paigalseisu. Väga suur osa jääb sellest ringist, kes abi otsib, siiski välja," ütles Tamm.

Uuringu andmed

Statistikaameti ulatuslikust uuringust tuleb esile, et elu jooksul on oma paarisuhtes kogenud vägivalda 41 protsenti naisi. Enim ehk 39 protsenti on kogenud vaimset vägivalda, 13 protsenti füüsilist vägivalda või sellega ähvardamist ning üheksa protsenti naistest on kogenud oma partneri poolt seksuaalset vägivalda. Füüsilise puude või piiranguga naistest koguni pooled on pidanud taluma lähisuhtevägivada. Samuti on kogenud paarisuhtes vägivalda pea pooled põhi- või veelgi madalama haridusega naistest.

Meestest on paarisuhtes kogenud vägivalda kolmandik. Valdavalt on see olnud vaimne vägivald, ent kaheksa protsenti meestest on kogenud oma paarisuhtes ka füüsilist ning üks protsent seksuaalset vägivalda.

Koguni kolmandik tööl käivatest või käinud naistest on oma tööelu jooksul kogenud seksuaalset ahistamist. Lausa üle poole 18-29-aastastest naistest tunnistab ahistamist töö juures. Kümnendik on kogenud seksuaalset ahistamist meessoost kolleegide ja teist sama palju meesoost klientide poolt. Viiel protsendil on ahistamiskogemus meesoost juhiga. Ent mõnel juhul on ahistajaks olnud ka kolleegidest naised.

Ka 17 protsenti mehi on tööl seksuaalset ahistamist kogenud. Ent valdavalt on neid ahistanud teised mehed, näiteks meeskolleegid või muud meessoost isikud, keda nad pole kas osanud või soovinud täpsustada. Samuti on seksuaalselt ahistanud naissoost kolleegid. Uuringus loeti ahistamiseks ka seksuaalse sisuga e-kirjade või piltide saatmist.