Soojussalvesti on umbes 10 000 kuupmeetrise mahuga terasest ehitatud isoleeritud veemahuti, mille kõrgus on 45 meetrit ja diameeter 17 meetrit.

Soojuse tarbimine ööpäeva jooksul kõigub, näiteks sügisesel ja kevadisel ajal on päeval soojem, mistõttu tarbitakse siis kütet vähem, öösel lähevad toad aga külmaks.

"Loogika ongi selline, et kui päeval jääb soojust üle, siis see pannakse sooja vee kujul salvestisse ja öösel, kui kütet rohkem vaja, võetakse see salvestist ja suunatakse kaugküttevõrku," rääkis Greni äride juht Eestis Margo Külaots.

Ilma salvestita käivitati öisteks külmadeks tundideks katlad, mis sageli töötavad gaasiga. Külaots märkis, et gaas on ühest küljest kallis, aga teisest küljest ka fossiilne importkütus ning salvesti abil saab ettevõte kasutada gaasi asemel hakkpuitu. Gaasi kasutamise vähendamine tähendab Külaotsa sõnul, et ettevõte vähendab oma CO2 emissiooni aastas 2000 tonni võrra. 

"Lisaks ei pea katlaid lülitama pidevalt sisse-välja, et üksikuid tunde katta. Katelde sisse-välja lülitamine on väga ebaefektiivne ja lõhub ka katelt," ütles ta.

Külaotsa sõnul kulub salvesti kasutusele võtul ligikaudu 18 suure Annelinna kortermaja aastase tarbimise võrra gaasi vähem.

Samasuguseid soojussalvesteid Eestis veel ei ole. Külaotsa sõnul võib osalt olla selle taga tõsiasi, et enne möödunud aastat oli gaas odavam ning kaugkütjad on ka harjunud tipukoormuse ajal katlaid sisse ja välja lülitama. Peamiseks salvesti rajamise põhjuseks on aga nende ehitamise ja isoleerimise tehnoloogia areng, mis võimaldab neid rajada parema kvaliteediga.

Soojussalvesti mõju kaugkütte klientide rahakotile suur ei ole, nentis Külaots. "Kindlasti aitab ta hinda stabiliseerida. Kui me kasutame vähem gaasi, gaas on kallim ja selle asendame hakkpuiduga, siis tal kindlasti on hinda langetav mõju. Aga pigem ta muudab varustuskindlust paremaks," ütles ta.