Ööl vastu pühapäeva kell neli läheb Eesti üle talveajale ning kellad keeratakse seega tund aega tagasi ehk ühe öö saab tund aega kauem magada.

Selline unega mängimine ei ole unearst Heisl Vaheri hinnangul aga mõistlik.

"Me tekitame olukorra, kus keha peab 24 tunni jooksul aset leidnud tunniajase muudatusega ülikiiresti toime tulema. Sellest tulenevalt paljud meist leiavad, et kellakeeramisele järgneval nädalal on teistmoodi olla ja mitte positiivses mõttes," lausus Vaher.

Õhku jääb küsimus, kas jääda suve- või talveajale. Euroopa Liidus tuleb otsus ühiselt langetada, Eesti on olnud seisukohal, et valida tuleks suveaeg. Unearstid pooldavad vööndiaega ehk talveaega.

"Meil oleks siis rohkem pimedamat aega õhtul, mis tekitab ja soodustab melatoniini toodangut, mis võimaldab meil õhtul magama jääda. Ehk et meil ei ole mitte valgusepuudust, meil on valguse üleküllus ja see hakib meie uneaega ja muudab meie une vähem kvaliteetsemaks," lausus Vaher.

Kella keeramine oli mõni aasta tagasi Euroopa Liidus suur aruteluteema, kuid siis jäi otsus tegemata, sest liikmesriigid ei leidnud ühist meelt, kas jääda talve- või suveajale. Edasi tuli koroonapandeemia ning siis algas sõda Ukrainas.

"Häda ongi selles, et kogu aeg tuleb peale palju põletavamaid probleeme, kuhu energia ja  tähelepanu jääb. Nii et vaadates praegust ärevat maailma, siis ma küll paraku ei arva, et lähemad aastad selles on erinevad," ütles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.