Võru linnast kaheksa-üheksa kilomeetrit Haanja poole jäävates Kasaritsa ja Mõski külas on umbes 30 talu pea 100 elanikuga. Mõte kahe küla vahele tulevast ja pea kümnel hektaril laiuma hakkavast liivakarjäärist on rahva kokku toonud – karjääri rajamise vastu on kogutud 480 allkirja ja esitatud keskkonnaametile oma seisukohad.

Mõksi küla elanik Tuuli Eksin ütles, et kohalikud kardavad veeprobleemi, müra tekkimist ja tolmu. "Siin ümbruskonnas on väga ilus loodus ja palju kaitsealuseid liike, kes elavad siin Vardjamäe ümbruses," sõnas Eksin.

Steven Viilo rajas Kasaritsa külla endale kodu kaks aastat tagasi, tema peres kasvab kooliealine laps. Viilo suurim mure on lisaks joogivee säilimisele ka ohutus.

"Planeeritav maht, mis siin on, me arvutasime välja, kuskil 17 veoautot täit peaks siis päevas siit minema Kui see 17 rekat siin päeva edasi-tagasi hakkab sõitma, siis see on ilmselgelt kõigile ohtlik," sõnas Viilo.

Tormis Kalli kodu jääb aga rajatavast karjäärist 100 meetri kaugusele, mis tähendab, et tema senine elukeskkond asenduks täiesti uuega.

"Minu kinnistu piirneb 240 meetri ulatuses plaanitava karjääriga, et siis 40 protsenti minu kinnistust oleks ümbritsetud müratõkke valliga," sõnas Kalli.

Võru vallavanem Kalmer Puusepp, kellele planeeritava karjääri alune kinnistu kuulub, ütleb, et igal omanikul on õigus oma maad majandada, mööndes samas, et kohalike vastuseis ei tule talle üllatusena. Samas ei näe ta, et karjääri rajamine ja vallavanema rollis olemine võiks tekitada huvide konflikti.

"Mina olen ise sellest menetlusest ennast taandanud, mis kõike vallavalitsuse poolt puudutab ja las siis ikka vallavalitsus teeb selle koha pealt otsuse, mis seda puudutab, mitte mina ja ma ei taha ka nagu kommenteerida," ütles Puusepp.

Täna toimunud avalikul arutelul osales Puusepp liivakarjääri arendajana, samas valda ei esindanud keegi. Ka valmistas inimestele muret, et vallavalitsus andis kaevandusele loa enne, kui kodanikud olid esitanud oma vastuargumendid. Nii tekkis paratamatult küsimus, kes kaitseb antud protsessis elanike huve. Keskkonnaamet ütles, et kaevandus siiski ei tohiks mõjuta elanike kaevude ja tiikide veetaset.

"Kuna seal taotletakse kaevandamist üleval pool põhjavee taset, põhjaveeni ei jõuta, siis see mure ei ole õnneks realistlik. Loodusseaduste vastu ei saa – kaevud ja tiigid täituvad ikka sademetest," ütles keskkonnaameti maapõuebüroo spetsialist Aulis Saarnits. 

Keskkonnaametist lisatakse, et hetkel kogutaksegi andmeid, kuidas lisada kaevandusloasse tingimusi nii, et kaevandamise tegevus häiriks võimalikult vähe kohalikke elanikke.