Kuna nafta ja maagaas põhjustasid 2022. aastal üle poole maailma süsinikdioksiidi (CO2) heitmetest, siis otsustasid rahvusvahelised organisatsioonid ja riigid piirata selliste ettevõtete ligipääsu laenurahale. Näiteks liitusid paljud Euroopa ja USA pangad ÜRO algatusega Net Zero Banking Alliance, mille eesmärk on vähendada süsinikuheitmeid.

Ometi ei pea nafta- ja gaasifirmad maksma suuremaid intresse kui teiste valdkondade ettevõtted, selgus reitinguagentuuri S&P analüüsist. Agentuur vaatles 2010. aastasse ulatuvad andmed ning järeldas, et seni pole laenud nafta- ja gaasiettevõtetele turu keskmisest kallimaks läinud, vahendab Financial Times.

"Keskkonnamured pole seni olnud kõige olulisemaks teguriks nafta- ja gaasiettevõtete rahastamisel," seisis aruandes.

Paljud pangad on lubanud vabatahtlikult keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud (ESG) eesmärkidega liituda.

S&P andmetel lubas üle 40 protsendi pankadest ja kindlustusettevõtetest vähendada otseseid heitmeid oma tegevusest ja kaudseid heitmeid nende ostetavast energiast.

Kuid ainult viiendik pankadest liitus lubadusega piirata laenu- ja investeerimistegevusega seotud heitmeid. See võiks mõjutada nafta- ja gaasifirmade laenutingimusi.

ÜRO algatusega liitunud pangad soovivad karmistada laenu- ja investeerimistegevusega seotud keskkonnapiiranguid. Pangad hakkavad hääletama uute reeglite üle 2024. aasta aprillis.

Vene täiemahuline sissetung Ukrainasse viis energiahindade kasvuni, samas kui nafta- ja gaasiettevõtete kasumid suurenesid.

Kuigi 2021. aastal vähenesid gaasi- ja naftaettevõtete uute võlakirjade emissioonid, peab S&P selle põhjuseks ettevõtete kasvanud kasumeid, mis võimaldasid teha rohkem investeeringuid võõrkapitali kaasamata.

Siiski prognoosib Rahvusvaheline Energiaagentuur, et globaalne nõudlus nafta ja maagaasi järele hakkab vähenema juba enne 2030. aastat taastuvenergia ja elektrisõidukite kasutuselevõtu tõttu.

S&P eeldab, et rahastuse saamine muutub kallimaks väikestele nafta- ja gaasiettevõtetele koos globaalse nõudluse langusega, kuid laenutingimused jäävad lihtsamaks suurettevõtetele.

"Regulatsioonide karmistamisega jõuab raha nendeni, kes suudavad rohkem teenida panga portfellile," ütles aruande kaasautor Thomas Watters Financial Timesile.