Viie aasta eest võtsid palju inimesed teise sambasse kogunenud pensioniraha välja. Kuid nüüd avaneb neil võimalus uuesti pensioniraha koguma hakata.

Toona kõlanud hüüdlaused "raha põleb" ja " raha on vaba" tabasid raha väljavõtjate jaoks naelapea pihta, sest uuringute järgi oli just usaldamatus peapõhjuseks, miks inimesed oma aastaid kogutud "pika raha" "lühikese raha" vastu välja vahetasid.

"Oli rohkem inimesi, kellel teisi sääste ei olnud, näiteks kolmandat sammast, aga ka muid tagavaravarusid. Nende seas oli palju inimesi, kellel olid kõrge intressiga kiirlaenud kaelas ja ka suuri peresid. Aga mis võib-olla on kõige huvitavam, et usaldus riigi ja finantssektori ja meedia vastu oli teisest sambast lahkujate seas palju madalam," lausus Tartu Ülikooli majanduskäitumise teadlane Heidi Reinson.

Kolmandik väljavõetud summast läks laenude tagasimaksmiseks ja ligi viiendik läks kohe tarbimisse.

"Kui esimese laine raha jõudis inimeste pangakontodeni, siis oli anekdootlikud taksojuhtide jutud, et Ülemiste parklas olid telekad nii suured, et ei mahu taksosse ära. Esmapilgul võib tunduda hea info, et laenud said tagasi makstud, aga need on tarbimislaenud, mille juurde tuldi tagasi. Mis mõnevõrra üllatab ja ka kurb on, on see, et aasta pärast reformi või raha laekumist oli pool sellest rahast arveldusarvel seismas," ütles Reinson.

Teisisõnu pandi ka madalama tootlusega pensioniraha inimeste kontodele väärtust kaotama ehk tõepoolest põlema. Pensionifondide vara on praegu kaheksa miljardit eurot, ilma väljavõtmiseta oleks see 11 miljardit. Kuid eelkõige kaotasid raha välja võttes inimesed ise.

"Keskmise palgaga inimesed 2021. aastaks jõudsid koguda endale 8000 eurot, natuke peale. Kui need inimesed ei võtnud seda raha välja, siis tänaseks on neil suurusjärk juba 20 000. Selle viie aastaga oleks see vara rohkem kui kahekordistunud nendele inimestele," lausus Swedbanki Investeerimisfondide juht Age Petter.

1. novembrist saab pensioni kogumiseks hakata avaldusi esitama. Esimesena lahkunud hakkaksid sissemakseid tegema maikuust.

"Seda saavad teha need inimesed, kes lahkusid 2021. aasta septembris, mis oli esimene suur laine. Aga ka need, kes lahkusid sambast 2022. aasta jaanuaris või mais. Reegel, mis nüüd on uus, on see, et sambast lahkumise ja maksete uue alguse vahele peab jääma viis aastat," ütles rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika nõunik Kertu Fedotov.

Teisest sambast väljavõetud raha investeeriti vähesel määral, mis näitab, et oskusi on selleks vähestel. Seetõttu soovitab investor Kristjan Liivamägi seda uuesti koguma hakata.

"Kui me võtame keskmise eestlase, kes teenib brutopalka 2000 eurot kuus, siis tema töötasust ehk sellest 2000 eurost läheb kaks protsenti tema teise pensionisambasse. See on umbes 40 eurot. Riik paneb sotsiaalmaksust juurde sinna 80 eurot. Kokku see on 120 eurot. Nii et kui sa teises pensionisambas ei ole, siis sul see 80 eurot jäi saamata," lausus Liivamägi.

Kuid lisaks jäi saamata maksusoodustus ja tootlus. Seega jõuaks 45-aastane 2000 eurot kuus teeniv inimene uuesti piisavalt pensioni koguda.

"20 aastaga koguneks talle pensionile mineku hetkeks teise pensionisambasse suurusjärgus umbes 63 000 eurot. Seda eeldusel, et ta palk ei kasva 20 aastaga ja investeeringute tootlus on umbes seitse protsenti aastas," ütles Liivamägi.

Kuid pensionite väljavõtmine pani veel ühe viitsütikuga pommi, sest kogujate ja mittekogujate vahel tekib 25 aasta pärast varanduslik lõhe.

"Inimesed kahetsevad, et nad ei ole säästnud, siis on see kahetsuste laine või kahetsemise tunne veel tugevam. Siis sa näed, et su kolleeg, kes on sinu kõrval sinuga samasugust keskmist palka saanud, on pensionile minnes palju paremas seisus," lausus Reinson.