Esmalt väärib selgitamist, et Rulli ülekäigu sulgemist on arutatud põhjalikult, aruteludesse on olnud kaasatud ka kohalik kogukond alates planeerimisfaasist. Ehitusloa menetluse käigus toimus 2021. aasta augustis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) eestvedamisel koosolek, millest võtsid lisaks TTJA-le osa ka Liiva asumiseltsi, Nõmme linnaosavalitsuse ja Edelaraudtee esindajad, kus kuulati ja arvestati kõikide osapoolte seisukohti. Lisaks saadeti Liiva külaseltsile juba toona selgitused ja põhjendused ehitusloa väljastamise osas.

Väljastatud ehitusloa otsust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul, antud juhul seda ei tehtud.

Kõigi osapoolte argumentide ärakuulamise tulemusena veendusid Edelaraudtee ja TTJA, et Rulli ülekäigu lammutamine ja piirdeaia paigaldamine suurendab raudteeliikluse ohutust, mis on oluline avalik huvi.

Otsuse puhul kaalus ohutus üles mugavuse: Rulli ülekäigu sulgemisega suunatakse jalakäijad mööda kõnniteed ca 250 meetrit (Rulli tänava poolt otse liikudes ca 130 meetrit, vt joonis 1) kaugusel asuvale Viljandi maantee ülekäigule, mida ei saa pidada jalakäijale ebamõistlikult koormavaks. Viljandi maantee ülekäik asub ülesõidu kõrval, mis on varustatud tõkkepuu ja fooridega, mistõttu on see oluliselt ohutum kui amortiseeruv ja ilma signalisatsioonita Rulli ülekäik.

Samuti on nüüdseks valminud Liiva jaama jalakäijate tunnel (vahemaa Rulli ülekäiguga ca 375 meetrit, vt joonis 2), mis tagab ohutu raudtee ületamise Liiva jaama piirkonnas.

Joonis 1

Joonis 2

Ülekäigu sulgemine tugineb Edelaraudtee ohuanalüüsile ja sulgemise eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist. Lisaks eelnimetatule põhineb hinnang järgmistel peamistel faktidel:

1. Rulli ülekäiku läbivad nii Balti jaama kui Ülemiste suunal sõitvad reisi- ja kaubarongid ning juba tänast liiklustihedust arvestades, ei ole võimalik selle ohutust tagada.
2. Elron on tellinud 16 uut rongi, mis hakkavad reisijaid teenindama 2024. aasta teises pooles. Samuti on teada, et uute rongide liiklusgraafikusse lülitamisega suureneb liiklustihedus Tallinn-Rapla-Viljandi suunal ca kolme-nelja rongipaari võrra. Seega suureneb lähiajal Liiva jaama läbivate reisirongide hulk märkimisväärselt ning samavõrra tõuseb Rulli samatasandilise ülekäigu ohtlikkus.
3. Lähitulevikus algab Rail Balticu raudtee ehitusmaterjalide vedu Ülemiste-Pärnu suunal. Vedude mahuks on planeeritud minimaalselt üks rongipaar ööpäevas, teatud perioodidel ka rohkem. Need veod läbivad muuhulgas ka Liiva jaama ja suurendavad omakorda ohtu raudtee ületamisel Rulli raudteeülekäigul. Lõigul toimuvad ka aherainest valmistatud killustiku veod. 
4. Edelaraudtee on saanud Elronilt taotluse, milles palutakse lähiaastatel leida võimalusi kiiruste tõstmiseks. Samuti plaanib Elron Rail Balticu valmimisega pakkuda ka Viljandi ja Türi piirkonna elanikele kiiremat alternatiivi, mis mõjutab omakorda Rulli raudteeülekäiku.
5. Sajaprotsendiliselt ohutu on eritasandiline ülekäik, kus ka halbade asjaolude kokkulangemisel on õnnetuse toimumise tõenäosus null, mistõttu on Edelaraudtee võtnud pikaajaliseks eesmärgiks likvideerida kõik samatasandilised ülekäigud Tallinna linna haldusterritooriumil ja võimalikult suures ulatuses tarastada raudteekoridor, mis takistab inimeste juhuslikku sattumist raudteele.

Hinnates eeltoodud argumente tervikuna, on ilmne, et samatasandilistel ülekäikudel raudtee ületamine muutub juba lähitulevikus kordades ohtlikumaks ning antud ületuskoha sulgemine oli vältimatu.

Nõmme linnaosavanema arvamusloos viidatud 2019. aasta uuringus toodud ülekäigukohtade kasutajate arv ei pruugi vastata hetkeolukorrale, vahepeal on valminud Liiva jalakäijate tunnel, rajatud ja ümber ehitatud Viljandi maantee ülekäigukohad.

Argument, et sellel ülekäigul on kõik aastakümneid samamoodi toiminud, ei päde, sest olukord raudteeliikluses on juba viimase kümnendi jooksul oluliselt muutunud ja muutub lähiajal veelgi enam. Samuti on muutunud inimeste liikumisviis ja käitumine: järjest rohkem võetakse kasutusele elektrilisi liikureid ja tõukerattaid, kõnnitakse kõrvaklappidega ja kasutatakse nutiseadmeid, mistõttu peab muutuma ka ohutuskäsitlus.

Inimesele on omane mõelda, et "aga minuga ju ei juhtu!". Kahjuks räägivad kurvad faktid teist keelt: "napikaid" esineb jätkuvalt – raudtee-ettevõtjad koguvad infot ka peaaegu juhtunud õnnetuste osas, mis on täiendavaks indikatsiooniks ohutuse aspektis. Igal aastal juhtub kümneid selliseid intsidente.

Selles kontekstis peab raudtee valdaja tegema kõik endast oleneva, et vähendada õnnetuse riski, sest paraku lõpevad ootamatud olukorrad raudteel kõige traagilisemalt. Rongil ei ole võimalik teha äkkpidurdust või kõrvale põigata. Rongi pidurdusteekond on reisirongi puhul umbes 700 meetrit ning kaubarongi puhul kuni kaks kilomeetrit.

Kohalike elanike pakutud idee paigaldada Rulli ülekäigule automaatne foorisignalisatsioon, mis võimaldaks seda praeguses asukohas säilitada, ei ole turvalisuse mõttes piisav lahendus. Tehniliselt pole võimalik seda nii lahendada, sest arvestada tuleb Liiva jaama piirkonnaga ja Viljandi maantee ülesõidukoha automaatikaga. Samuti ei ole Edelaraudtee hinnangul otstarbekas rajada Rulli tänava tsooni teist tunnelit, kuna Liiva jaama oma jääb olemasolevast mõnesaja meetri kaugusele.

Niisiis on Rulli samatasandilise raudteeülekäigu sulgemine vajalik ja mõistlik inimeste ohutuse kaalutlustel. Oleme veendunud, et inimeste harjumuspärase ja aastakümneid toiminud otsetee mõningane pikenemine on igati proportsionaalne saavutatava ohutustasemega, kui raudtee ületamiseks võetakse kasutusele Rulli ülekäigu asemel Liiva jaama rajatav tunnel või Viljandi maantee automaatsignalisatsiooniga ületuskoht.

Meie ühine soov on, et raudteeületus oleks kõigile ohutu ning kõik inimesed jõuaksid turvaliselt kooli, tööle ja koju.