Kanada valitsuse rahastatav rahvusringhääling CBC News kuulutas esmaspäeva hilisõhtul tulemuse välja juba siis, kui loetud oli 33 protsenti häältest. Selleks ajaks oli 76 protsenti häältest antud Kanada koosseisu jäämise poolt, samal ajal kui 23 protsenti toetas provintsi liikumist edasi siduva iseseisvumisreferendumi korraldamisega. Praegune referendum ei olnud õiguslikult siduv, vaid sellel küsiti, kas korraldada siduv iseseisvusreferendum.

"Alberta elanikud tegid selge valiku," ütles peaminister Mark Carney avalduses. "Nad valisid ühtsuse, ühise ülesehitamise ja üksteise eest hoolitsemise. Kanada on suurem kui oma osade summa," lisas ta.

Küsitluste korraldajad ja analüütikud olid korduvalt välistanud separatistide võidu võimalikkuse, viidates andmetele, mille kohaselt toetas umbes kolmandik riigi lääneosas asuva provintsi elanikest tulevikus korraldatavat referendumit Kanadast lahkumise üle.

Alberta peaminister Danielle Smith teatas referendumi korraldamisest mais, öeldes, et "on aeg korraldada hääletus, selgitada välja Alberta elanike tahe selles küsimuses ja seejärel edasi liikuda".

Smith tegi esmaspäeva hilisõhtul sotsiaalmeedias avalduse, milles ütles, et tal on väga hea meel, et esialgsed tulemused näitavad laialdast toetust Kanadaga ühtejäämisele. Ta teatas, et pöördub teisipäeval Alberta elanike poole, et arutada tulemusi ja seda, kuhu provints siit edasi liigub.

Väike, kuid häälekas separatistide rühm on juba mitu kuud teinud kampaaniat iseseisva Alberta loomise nimel. Nende väitel rahastab provintsi energiavaradest saadav jõukus Kanada vaesemaid piirkondi ning Alberta oleks märksa rikkam, kui Ottawa bürokraatia selle arengut ei takistaks.

Eelmisel nädalal ütles Carney provintsi suurimas linnas Calgarys toimunud rahvakohtumisel, et Kanadast lahkumise poolt hääletamine oleks ohtlik bluff, mis viiks aastatepikkuse sügava lõhenemiseni. Ta kutsus Alberta elanikke üles hääletama nii, nagu sõltuks sellest Kanada püsimine.

Peamiselt Albertas üles kasvanud Carney tunnistas, et Alberta elanikud on sageli tundnud, et Ottawa kohtleb neid ebaõiglaselt. Ta ütles, et tema valitsus on heaks kiitnud ettepaneku rajada uus torujuhe, lisades, et Alberta on Kanada jaoks võtmetähtsusega, kui riik soovib vähendada oma sõltuvust USA-st.

Alberta referendumile on varem eelnenud kaks iseseisvumisreferendumit valdavalt prantsuskeelses Quebeci provintsis. Mõlemal korral hääletasid quebeclased Kanada koosseisu jäämise poolt.

Ka põlisrahvaste esindusrühmad on vaidlustanud iseseisva Alberta idee, sest nende ja Ottawa vahel sõlmitud lepingud maade üle pärinevad ajast enne Alberta loomist Kanada provintsina.

CBC Newsi teatel oli põlisrahvaste valimisaktiivsus suur. Ühes Alberta lõunaosa valimisjaoskonnas, mis asub Siksika rahva asualal, said seetõttu isegi sedelid ajutiselt otsa. Seejärel pikendati jaoskonna lahtiolekuaega kohaliku aja järgi pärast kella kümmet õhtul, et kõik järjekorras seisnud inimesed saaksid hääletada.

Esmaspäevane referendum ei lõpeta siiski tõenäoliselt Alberta separatistlikku liikumist. Enne hääletust ütlesid mõned separatistide juhid, et jätkavad uue referendumi taotlemist ka juhul, kui enamik Alberta elanikke hääletab Kanada koosseisu jäämise poolt.

Küsitlusfirma Angus Reid 16. oktoobril avaldatud andmete kohaselt usub 62 protsenti Alberta elanikest, et provintsi separatistlik liikumine ei kao kunagi.

Alberta referendumil esitati ka üheksa muud õiguslikult mittesiduvat küsimust. Need puudutasid muu hulgas sisserännet, provintsi teenustele – näiteks haridusele, sotsiaalabile ja tervishoiule – juurdepääsu ning valijate isikut tõendavate dokumentide nõudeid. Nende küsimuste hääletustulemused pole veel selgunud.