"Pealtnägija" avaldas seninägemata kaadrid rongiõnnetuste "napikatest" ({{commentsTotal}})

Foto: Elron

Eestis on rongijuht, kelle rataste all on karjääri jooksul hukkunud 13 inimest, aga mitte kordagi tema süül. Hoolimata moodsast tehnikast ja kallitest ohutuskampaaniatest meenutab olukord Eesti raudteel kohati vene ruletti. Seetõttu on raudteelastel villand ja nad näitasid "Pealtnägijale" kaadreid, mida seni pole nähtud.

Rongi kabiinist filmitud kaadreid [vaata videost] on enne tänast näinud vaid loetud hulk uurimisega seotud inimesi.

20. veebruari hommikul rammib veok Harjumaal Kulna ülesõidul elektrirongi, kaks vagunit paiskub löögi tagajärjel rööbastelt maha. Viga saab üheksa reisijat. Avariitöödeks tuuakse kohale mitu kraanat ja liiklus seisab kaks päeva.

Kulna juhtum on üks näide paljudest rongiõnnetustest, mis selle aasta kolme esimese kuu vältel Eestis juhtunud. Kui liita siia otsa möödunud aasta 13 raudteel hukkunut, 12 rohkem kui aasta varem, siis on statistiline fakt, et vaatamata uutele turvalisematele rongidele, pidevalt arenevale infrastruktuurile ja ohutuskampaaniatele kulutatud hiigelsummadele, on Eesti raudteed tabanud järsk surmade laine.

Elroni ohutus- ja kvaliteedijuht Pille Pärnajõe ütles, et suurimaks probleemiks on käitumiskultuur väljaspool raudteed ehk see, mis tuleb maanteelt inimeste ja jalakäijate poolt. 

Tegelikult on olukord isegi senikajastatust hullem, sest iga toimunud õnnetuse kohta on kordades rohkem napikaid, kus pelgalt rongijuhi valvsus, hea reaktsioon või pime õnn hoidsid ära fataalsed tagajärjed.

"Juhtumeid, mis oleks võinud möödunud aastal lõppeda väga traagiliselt, aga tänu rongijuhi reageerimisele ei lõppenud, oli umbes 24-25. Need on need, mis meil on registreeritud," rääkis Pärnajõe.

27-aastane vedurijuht Martin Merisalu on üks paljudest, kel on pidevatest intsidentidest villand. Oleks siis tegemist vaid juhuslike hajameelsetega, aga kolm aastat ametit pidanud Martinil on tekkimas juba halvas mõttes püsikliendid.

"On üks vanaproua, kellel on ilmselt sama palju elusid kui kassil. Ta on tõesti kaks korda sekund sekundisse üle jõudnud. Küll on ta seal oma kelguga, suvel on järelkäruga, kuid siiamaani on õnneks läinud," sõnas vedurijuht.

Martin, kes lisaks transpordikoolile lõpetanud Tartu Ülikooli IT-eriala, on neljandat põlve raudteelane, aga hiljaaegu mõtles noor vedurijuht ka karjäärivahetusele.

Kümnete napikate seas on Martinil üks traagiline lugu, mis kummitab iga kord, kui ta Tallinn-Tartu liini sõidab.

Eelmise aasta suvel Arukülas juhtus traagiline õnnetus, kui vanaproua ületas teed vales kohas ja sai surma.

"See oli ikka tahtlik. Ta kõndis mulle vastu käed laiali, see oli tahtlik... Sellel hetkel ei mõtlegi midagi, kui see asi juhtub, teed endast kõik oleneva, teed selle kiirpidurduse. Kui sa jõuad silmi kinni panna, siis võib-olla on tõesti mõistlik seda teha," rääkis Martin Merisalu.

Keskeltläbi üks hukkunu kolme tööaasta peale on paratamatus, millega tuleb leppida, ütlevad kogenud raudteelased.

Martini isa, 34-aastase staažiga Rometi hingel –  kui nii tohib öelda – on 13 inimelu, mis on tegevvedurijuhtide seas suurim number.

Kuigi keegi seda otse ei ütle ja sageli on seda isegi võimatu hiljem tuvastada, on hukkunute hulgas ka neid, kes viskusid vabatahtlikult rongi ette.

"Kuidas nüüd öelda, selliseid asjad jäävad eluks ajaks meelde, aga nendest nagu rääkida ei taha," viitas Romet Merisalu enesetappudele.

"Isegi kõige esimene õnnetus 1985. aastal on üksipulgi meeles. Need pildid jäävad lihtsalt meelde," lisas Romet.

Mõnikord on õnnetust lihtsalt võimatu ära hoida, kuid vihaseks teevad Rometi lood, kus süüdi on hajameelsus või nahaalsus ja ohtu ei seata mitte üksnes ennast vaid ka teisi.

Kui Stadlerid ehk rahvasuus porganditeks ristitud rongid 2013. aastal liinile tulid, jõuti 21. sajandisse ka selles mõttes, et hakati talletama iga reis algusest lõpuni videos. Elroni arhiivis on nüüd omaette napikate sektsioon [vaata videost].

See on esimene kord, kui Eesti Raudtee ja Elron selliseid videomaterjale näitavad, sest üldjuhul jäävad need ainult ametliku uurimise käsutusse.

Kuid Elroni ohutusjuhi Pille Pärnjõe sõnul on paljudel valdkonna spetsialistidel lõpuks karikas täis saanud, sest pahatihti süüdistatakse neid õnnetustes, mida polnud võimalik ära hoida.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ETV "Pealtnägija"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: