X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Evelyn Parv: vabatahtliku tegevuse roll tänapäeva töökultuuris

Evelyn Parv
Evelyn Parv Autor/allikas: Erakogu

Noore, alles tööturule siseneva inimese jaoks pakub vabatahtlikkus võimalust saada töökogemusi, koguda seeläbi teadmisi ja arendada oma oskusi ning võimaldab tal tööturule siseneda sujuvamalt, kirjutab Evelyn Parv.

Viimaste aastate jooksul on tööelus toimunud kiired muutused. Töökultuur ei ole enam pelgalt töö tegemise viis, vaid peegeldab laiemat konteksti, kus esiplaanil on individuaalsed väärtused ja ühiskondlik panus.

Ilmselt teavad seda hästi nii noortega töötavad inimesed kui ka kõik need, kelle töös on olulisel kohal missioonitunne. Innovatsioon ning uued tavad, kus töötajate heaolu ja organisatsiooni sotsiaalne vastutus on muutunud esmatähtsateks teemadeks, kujundavad ka Eesti tööandjate töökultuuri.

Heategevus ja vabatahtlikkus on tõusnud esile kui väärtuslik panus mitte ainult üksikisikute, vaid ka organisatsioonide vaates. See ei piirdu heategevuslike projektidega, vaid hõlmab laia spektrit võimalusi, kuidas nii individuaalselt kui ka organisatsioonina kasvada ja kogukonnale tagasi anda.

Organisatsiooni seisukohalt edendab vabatahtlikkus töökohal töökultuuri ja töötajate moraali ning aitab arendada töötajate oskusi ja silmaringi, samuti luua tugevamat sidet kogukondadega, kus nad tegutsevad. Noore, alles tööturule siseneva inimese jaoks pakub vabatahtlikkus võimalust saada töökogemusi, koguda seeläbi teadmisi ja arendada oma oskusi ning võimaldab tal tööturule siseneda sujuvamalt.

Vabatahtlik tegevus kui ettevalmistus tööellu sisenemiseks

Mida lähemale jõuab noore inimese jaoks põhikooli ja gümnaasiumi lõpp, seda enam võib ta tunda segadust ja pinget. Leida vastust küsimusele, kuhu ja kuidas edasi, ei ole alati lihtne.

Kui noor ei tea, kelleks ta tahab saada, millist tööd teha ja mida erinevad erialad endast kujutavad, saavad talle abiks olla haridus- ja noorsootöötajad. Et erinevate valdkondade, ettevõtmiste, ametite ja ettevõtetega tuttavaks saada ning leida kõnetavad väljavaated, tasub tutvustada noortele vabatahtliku tegevuse võimalusi.

Haridus- ja noorsootöötajatel on oluline roll vabatahtliku tegevuse ja selle väärtuse selgitamisel, millel on omakorda potentsiaal suurendada noorte entusiasmi osaleda töös ja kogukonnas.

Noortekeskuste, kohalike omavalitsuste ja organisatsioonide koostöös saaks kujundada tunduvalt noortesõbralikuma töökeskkonna, kui luua programme, mis innustavad noori leidma kogukonna probleemidele uuenduslikke lahendusi. Ühtaegu võimaldaks see noortel paremini mõista töö olemust ning tööandjate ootusi ja väärtusi.

Noorte tööellu kaasamine vabatahtliku tegevuse kaudu on oluline mitte ainult selleks, et tagada nende sujuvam üleminek õpingutest tööturule, vaid ka selleks, et toetada nende enesekindluse ja iseseisvuse kasvu. Võimalus osaleda vabatahtlikus tegevuses tähendab enamat kui lihtsalt töökogemuse saamist CV tarvis – see on võimalus kujundada oma identiteet ja leida oma tee, arendada uusi oskusi ning luua võrgustikke, mis toetavad karjääri arengut pikas perspektiivis.

Vabatahtlik tegevus võimaldab noortel rakendada oma (akadeemilisi) teadmisi reaalsetes olukordades, näha ja lahendada probleeme, saada tagasisidet kogenud professionaalidelt ning õppida töötamist mitmekesistes meeskondades. Olles võrdseks partneriks, kellega meeskond arvestada saab, õpib noor ka vastutuse võtmist ja teistega arvestamist.

Tööandja kui kogukonna partner

Tööandja valikul on ka noortele üha olulisemad organisatsiooni, sotsiaalsed, juhtimisega seotud ja keskkonnapõhimõtted, sealhulgas vastutustundlik lähenemine, ühiskondlike probleemidega tegelemine ja oma tegevusega heaks eeskujuks olemine.

Atraktiivne tööandja on üha enam võtnud omaks ka rolli kogukonna arendajana. Ettevõtted, kes investeerivad heategevusse ja vabatahtlikkusse, ei näe seda mitte üksnes altruistliku panusena, vaid strateegilise investeeringuna oma mainesse ja töötajate lojaalsusesse. Seega ei vastuta tööandjad tänapäeval mitte ainult töötajatele palga maksmise eest, vaid saavad kogukonna toetamise kaudu luua positiivse mõju ka väljaspool ettevõtet.

Tööandjad, kes pakuvad töötajatele omakorda võimalusi osaleda vabatahtlikus tegevuses, loovad kaasavama töökultuuri, mis soodustab uuendusi, koostööd ja avatust.

Regulaarselt väljaspool tavapärast töökeskkonda tegutsemine, olgu meeskondlikult või üksikisikuna, loob võimaluse mõelda ja tegutseda uutmoodi – arendada oma juhtimisoskusi, õppida uusi lähenemisviise probleemide lahendamiseks ning meeskondlikult toimetades luua tugevamaid suhteid oma kolleegidega. Tööandja julgustus ja toetus vabatahtlikule tegevusele näitab töötajatele, et ettevõte väärtustab tasakaalu professionaalse töö ja isikliku panuse vahel.

Võimaluse korral võiks tööandja ka ise luua või ärgitada kohalikke kogukondi ja organisatsioone pakkuma noortele vabatahtliku töö võimalusi. Tööandjat võiks veenda seda tegema näiteks argumendiga, et see loob ainulaadse võimaluse õppida paremini tundma uut tööturule sisenevat põlvkonda ja jälgida noori talente keskkonnas, kus kohustused on reaalsed, kuid raamid on paindlikumad.

Olukorras, kus töökäsi jääb üha vähemaks, on iga tööandja eesmärk leida turult parimad talendid. Mida parem on tööandja arusaam, millised on tööturule siseneva põlvkonna soovid ja vajadused – näiteks kui palju ja millist paindlikkust nad ootavad, millised on nende tõekspidamised ja väärtused –, seda kiiremini suudab ta kohaneda ja luua noortele tööturule sisenejatele kaasavad töötingimused.

Heateod ühendavad meeskonda

Kohalikku kogukonda panustamine heategevuse ja vabatahtliku tegevusega on võimalus, kuidas anda edasi organisatsiooni väärtusi ning edendada suhteid väljaspool maja. See on argumendiks ka noorsootöötajale, kes koostöös omavalitsuste ja organisatsioonidega kohalikku kogukonda uusi noori kaasavaid võimalusi ja programme looma asub. Ühtlasi on oluline jagada noortele infot erinevate heategevust ja vabatahtlikkust soodustavate initsiatiivide ja võimaluste kohta, et nemad saaksid omakorda tööellu suundudes seda teadmist tööandjaga jagada.

Paljud organisatsioonid on heategevusega alustamiseks ja oma töötajatele vabatahtliku tegevuse tutvustamiseks leidnud tee Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbank AS-i heategevusliku algatuse Annetame Aega juurde. Algatuse eesmärk on julgustada tööandjaid andma oma töötajatele aastas vähemalt ühte tasustatud vaba päeva, mida nad saavad kasutada heategevuseks ja kogukonda panustamiseks.

Võrgustikku kuuluvates organisatsioonides võetakse heateod ehk ajaannetused ette meeskondlikult, kuid on ka neid tööandjaid, kes on töötanud välja mitmetahulisema süsteemi ja võimaldavad oma töötajatel lisaks meeskondlikele heategudele ka üksikisikuna tööandja võimaldatud mahus oma aega annetada.

Viimasel juhul on tegemist pigem professionaalse abiga, näiteks mentorluse, hoolekogudes osalemise, haridusasutuste elu edendamise ja oskusteabe jagamisega vabaühenduste töös, aga välistatud ei ole ka traditsioonilisemad füüsilised tööd.

Heategevus ja ajaannetamine on hea võimalus murda igapäevarutiini ning tuua oma ellu värsket energiat. Heategudest, olgu need siis vabatahtlikud või tööandja poolt tasustatud, on kasu paljudele ühiskonnaliikmetele. Kasu on ka tööandjal, sest ühine missioon ja heategudest sündinud hea tunne tugevdab töötajate ühtekuuluvustunnet ning võimaldab õppida tundma oma kolleege erinevates olukordades väljaspool töökeskkonda. Siit edasi on töötajal, inimesel, juba lihtne märgata vabatahtliku tegevuse eeliseid ja võimalusi ning anda oma panus ka vabast tahtest.

Eespool mainitud positiivne kasu, mida heategevus, aja annetamine ja vabatahtlikkus üldisemalt endas kannab, kehtivad igas olukorras, iga meeskonna ja üksikisiku puhul. Positiivne kogemus ning võimalus muuta kellegi päeva või elu paremaks pakub rõõmu ja rahulolu ning mõjub positiivselt inimeste motivatsioonile ja üldisele heaolutundele.

Ühendame jõud ja teeme rohkem head!

Kuigi vabatahtlik tegevus on töökultuuri juba omajagu muutusi toonud, on selle potentsiaali täielikuks rakendamiseks vaja süsteemset lähenemist. Organisatsioonid, kes lõimivad heategevust ja vabatahtlikku tegevust oma strateegilisse plaani, aitavad kaasa positiivsete muutuste esilekutsumisele ühiskonnas ning suurendavad ka oma töötajate pühendumust ja töörahulolu.

Heategevus ja vabatahtlikkus ei pea olema tingimata juhuslikud, vaid osa ettevõtte DNA-st, mille kaudu töötajad saavad realiseerida oma väärtusi ja toetada ettevõtte laiemat visiooni.

Järgmiste sammude seadmine selles suunas peaks olema iga organisatsiooni jaoks prioriteet, mille kaudu luua tugevamat, kaasatumat ja jätkusuutlikumat töökultuuri, mis hindab töötajate, sealhulgas noorte tööturule sisenejate arengut ja ühiskondlikku panust.


Kommentaar ilmus algselt Eesti noortevaldkonna ajakirjas Mihus, mida annavad välja Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: