Kärt Kaasik-Kepler: eestlased on märgatavalt lahkemaks muutunud

Annetamine võiks olla inimeste jaoks sama tavapärane osa finantskäitumisest. Küsimus pole niivõrd isegi summas kui harjumuses, kirjutab Kärt Kaasik-Kepler.
Maailma kõige lahkemad inimesed elavad värskelt avaldatud rahvusvahelise heategevuse uuringu World Giving Index 2023 põhjal Indoneesias, Ukrainas ja Keenias. Kokku on pea kolmveerand maailma rahvastikust viimase aasta jooksul hea teinud, annetades oma aega, raha või võõrale inimesele appi minnes.
Eesti paikneb 142 riigi võrdluses 49. kohal, tõustes möödunud aastaga võrreldes suisa 15 pügala võrra. Suure tõusu taga on peamiselt see, et raha annetajaid on eelmise uuringuga võrreldes pea kümnendik rohkem: 2022. aastal annetas iga teine eestlane raha heategevuseks. Selle näitajaga oleme Balti riikide seas selgelt esirinnas, Lätis oli see 39 protsenti ja Leedus 19 protsenti.
Seekordne edetabel näitab selgelt, et raskused toovad inimesi kokku. Just Ukraina on ülemaailmses heategevuseks annetamise edetabelis teinud läbi suurima hüppe ja tõusnud esikolmikusse. Tõenäoliselt on ka Eesti heade tegude tõusutrendi taga suuresti Ukrainas toimuva sõjaga kaasnenud erakordselt suur annetustelaine.
Püsiannetajad tagavad stabiilsuse
Kantar Emori suvine uuring näitab, et püsiannetajate hulk Eestis on pöördunud väikesesse langustrendi. Kui 2017. aastal annetas püsivalt 12 protsenti rahvastikust, siis 2021. aastaks kasvas see juba 19 protsendini, aga tänavu kukkus see 17,3 protsendini.
Heategevusühingud ise toovad praeguse languse põhjustena peamiselt välja keeruliseks muutunud majandusliku olukorra. Arusaadavalt sunnib rahaliste võimaluste ja prioriteetide tasakaal inimesi tegema valikuid. Lisaks mõjutavad ka palju tähelepanu saanud segadused annetuste kasutamisega valdkonna üldist usaldust ja inimeste valmisolekut ka keerulisematel aegadel õlg alla panna.
Üle-eestilisest uuringust selgus, et enim annetatakse raskete haiguste raviks ja Ukrainaga seotud projektidele, aga ka loomakaitsele. Vähem annetatakse ühiskondlikku ebavõrdsust vähendavate algatuste ja haridusvaldkonna heaks. Viimast kinnitab ka "Ma armastan aidata" keskkonna statistika. Kui veel mõned aastad tagasi läks heategevusplatvormi kaudu tehtud annetustest viis protsenti haridusvaldkonda, siis niigi väike protsent on vahepeal veelgi vähenenud.
Me ei tea veel, milline saab olema käesolev aasta kokkuvõtvalt annetusmaastiku jaoks, aga selge on see, et varasemast veelgi enam tuleb organisatsioonidel oma annetajaid hoida, olles annetuste kogumisel läbipaistvad ja andes järjepidevalt teada, milleks annetusi kasutatakse ja kuidas abivajajatel läheb. Kui statistika näitab, et iga teine eestlane annetab regulaarselt, siis võtmeküsimus on, kuidas konverteerida need püsiannetusteks, sest just see aitab tagada heategevusorganisatsioonide stabiilsuse.
Keskmine annetussumma on kasvanud
Eesti annetamiskultuur on 15 aastaga teinud läbi tohutu hüppe. Kui 2008. aastal oli ühekordse annetuse keskmine summa annetuskeskkonnas 3,2 eurot (50 krooni), siis tänavu novembris oli see 40 eurot.
Loomulikult on käinud annetamiskultuuri areng käsikäes üldise majandusliku heaolu kasvuga, aga näeme, et oluliselt tugevamaks on muutunud ka meie heategevusorganisatsioonid. Annetuste kaasamiseks tehtav teavitustöö ja partnerite kaasamine on muutunud professionaalseks. See on tõstnud organisatsioonide usaldusväärsust, mis omakorda on aidanud abivajajatele raha koguda.
Ehkki pikk tee on käidud, on meil veel arenguruumi. Annetamine võiks olla inimeste jaoks sama tavapärane osa finantskäitumisest, nagu seda on kogumine või säästmine. Küsimus pole niivõrd isegi summas kui harjumuses. Igal inimesel võiks olla vähemalt üks südamelähedane organisatsioon, mida igakuiselt toetada. Nii on ka abi vahendajate töö tulemuslikum. Hea võimalus on sellega algust teha tänavu viiendat korda toimuvate annetamistalgute raames 28. novembril.
Kolm soovitust heategevusorganisatsioonidele
- Liituge annetuste kogumise hea tavaga, mille on kokku pannud Vabaühenduste Liit. Väga paljud annetusi koguvad heategevusorganisatsioonid on sellega liitunud, kuid kahjuks mitte kõik. Heas tavas on loetletud mitmed kohustused, aga eelkõige just annetuste läbipaistev kogumine ning järjepidev ja lihtsalt leitav informatsioon, kuidas annetusi kasutatakse.
- Hoidke oma annetajaid erinevate infokanalite kaudu kursis käimasolevate projektide ja tegevustega, mille jaoks annetusi on kogutud. Seda nii kodulehe, uudiskirja, sotsiaalmeedia kui traditsioonilise meedia kaudu. Oluline on järjepidevus ja regulaarsus. Ei ole hea toon jagada infot ainult kord aastas suuremate kampaaniate vm kohta ning siis ära kaduda, parem on ehitada annetajatele toetudes üles ka kogukond, keda järjepidevalt organisatsiooni käekäiguga kursis hoida.
- Hoidke oma paberimajandus korras ning esitage oma kodulehel ka majandusaastaaruandeid, millest on võimalik soovijal vaadata rahade kasutamise infot.
Toimetaja: Kaupo Meiel