HPV on inimese papilloomviirus, millel on mitu alaliiki, mis võivad tekitada pahaloomulisi kasvajaid. Neist kõige sagedasem on emakakaelavähk, rääkis "Terevisioonile" Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht Kristjan Pomm.

Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul aitaks HPV-vastase vaktsineerimise võimaldamine poistele vähendada riski päraku-, peenise- ja pea- ning kaelapiirkonna vähi tekkeks.

Pommi sõnul on haigestumus Euroopas tõusmas, aga vaktsineerimine vähendab haigestumise riski 40 protsenti. "Kui suudame saavutada selle, et 80 protsenti tüdrukutest ja poistest on vaktsineeritud, siis võivad ka kõige agressiivsemad viirusetekitajad ära kaduda," rääkis Pomm.

Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu tõdes, et praegu on Eestis vaktsiiniga hõlmatus tüdrukute seas umbes 60 protsendi juures ning poole elanikkonna välja jätmine pole mõistlik.

Arsti sõnul on vaktsineerimise võimaldamine väga oodatud muudatus, kuna mõned poisid on väljendanud nördimust tasuta võimaluse puudumise pärast. Oluline muudatus, mis veebruarist jõustub, on ka see, et kui varem vaktsineeriti tasuta 12-14-aastaseid noori, siis nüüd on seda võimalik pikendada kuni 18. aastani. Lisaks piisab nüüd vaid ühest doosist.

"Kes on veel 18-aastane ja vaktsineerimata, võib nüüd saada ühe doosi riigi kulul. Edasi läheb see juba tasuliseks," ütles Rospu.

Perearst tõdes, et järgmise samm on teadlikkuse tõstmine lapsevanemate seas. "Tuleb meeles pidada, et see ei ole uus vaktsiin. Austraalias on see olnud riiklikus programmis juba 2007. aastast."

Kristjan Pomm lisas, et kui muidu on vaktsiinide puhul üldiseks hirmuks kõrvaltoimed, siis selle vaktsiini kõrvaltoimeprofiil on väga madal. "Tegemist on ohutu ja tõhusa vaktsiiniga, mis annab pikaajalise kaitse, lausa paarkümmend aastat,"  rääkis Pomm.

2021. aastal oli kõrge vähiriskiga HPV levimus Eesti 30–65-aastaste naiste seas 8,8 protsenti, teisisõnu peaaegu iga kümnes naine selles eagrupis oli nakatunud potentsiaalselt vähkitekitava viirusega. HPV-st põhjustatud haiguste hinnanguline ravikulu on 6,8 miljonit eurot aastas, millest 81 protsenti moodustab vähktõve ravikulu. Ühedoosilisele vaktsineerimisskeemile üleminekut toetab Maailma Terviseorganisatsioon.