Riigijuhid arutavad sanktsioonide üksikasju kolmapäeva õhtul videosilla kaudu toimuval kohtumisel.

Reutersi allikate järgi hakkab keeld Vene teemantide otsesele impordile kehtima alates järgmise aasta esimesest jaanuarist ehk vähem kui kuu aja pärast. Keeld Vene teemantide kaudsele impordile jõustub septembris ning üleminekuperiood keelu rakendamiseks algab märtsis.

Alguses puudutavad piirangud ainult töötlemata teemante. Lihvitud teemantide impordi keelustamises pole aga riigid veel suutnud kokku leppida.

Lääneriigid on tunnistanud, et Vene nafta hinnalae mõju on võrreldes algselt kavandatuga vähenenud, seetõttu püütakse leppida kokku uutes reeglites hinnalae tegelikuks jõustumiseks. Euroopa Liidus arutelu all olev 12. sanktsioonide pakett sisaldab piiranguid vanade naftatankerite müügile Venemaale. Kreml kasutab neid tankereid sanktsioonidest kõrvale hoidumiseks.

USA võimud on viimasel ajal hakanud karistama ettevõtteid ja isikuid, kes ei pea kinni nafta hinnalaest. Eelmisel nädalal kehtestas Washington sanktsioonid kolme ettevõtte ja kolme naftatankeri vastu, mis vedasid hinnalaest kallima hinnaga müüdud naftat.

Lisaks arutavad G7 riigid Euroopa Komisjoni plaani konfiskeerida ja kasutada Ukraina aitamiseks Läänes külmutatud Vene keskpanga varadelt teenitud intressi.

Koostöö teiste G7 riikidega on oluline, sest Vene keskpanga külmutatud varad asuvad eri jurisdiktsioonides. Kokku on külmutatud 300 miljardi euro väärtuses varasid ning lõviosa neist ehk 180 miljardit eurot on külmutatud Brüsselis tegutsevas maailma suurimas arvelduskojas Euroclear.

Euroopa Komisjon on pikalt kaalunud Vene varadelt teenitud tulude Ukrainale suunamist, kuid Euroopa Keskpank hoiatas korduvalt, et selline käik võib negatiivselt mõjutada finantskeskkonda ja euro usaldusväärsust teiste riikide keskpankade silmis.