Väljaande kinnitusel on demokraatlike tööstusriikide ühenduse G7 ametnikud viimastel nädalatel intensiivistanud kõnelusi selle üle, kuidas umbes 300 miljardi dollari ulatuses Vene riigi varasid Ukraina heaks kasutusele võtta ning seni selle suhtes kartlikud olnud valitsused kalduvad üha enam selle poole, et otsus ära teha.

Muutus on küpsemas selle taustal, et kaks ülitähtsat rahalist abipaketti Ukrainale kogusummas üle 100 miljardi dollari, jäid sel nädalal kinnitamata, kuna USA Kongressi vabariiklased ja Ungari valitsus Euroopa Liidus blokeerisid Kiievi rahastamise otsused. Ameerika Ühendriikides jäi parlamendi heakskiiduta 60 miljardi dollari suurune abipakett ja EL-i liidrid ei saanud heaks kiita 50 miljardit eurot Ukrainale.

Arestitud Venemaa varade kasutuselevõtmine võib pakkuda Kiievi jaoks alternatiivset rahastamisvoogu, eriti arvestades sõjajärgse ülesehitustöö eeldatavaid tohutuid kulusid. Seni on G7 riikide valitsused aga sellest sammust keeldunud, kartes, et see võib peletada välisinvestoreid, märkis FT.

Kuigi Washington pole kunagi avalikult konfiskeerimist toetanud, on USA viimastel nädalatel võtnud eraviisiliselt seisukoha, väites G7 komiteedes, et varade arestimiseks on olemas viis, kuidas seda teha kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

"G7 liikmed ja muud mõjutatud riigid võivad vastumeetmena konfiskeerida Venemaa suveräänseid varasid, et ärgitada Venemaad oma agressiooni lõpetama," seisis G7 komiteedes levitatud USA valitsuse aruteludokumendis, millega Financial Times'il õnnestus tutvuda.

USA rahandusministeerium keeldus kommentaaridest, kuid anonüümsust palunud USA ametnik ütles lehele, et Washingtonis käivad aktiivsed arutelud Venemaa riigivarade kasutamise üle ja nad usuvad, et otsuse tegemine ei võta enam kaua. Nad pakkusid välja, et seda võiks arutada võimalikul G7 juhtide kohtumisel, mis langeks kokku Venemaa täiemagulise sissetungi teise aastapäevaga veebruaris.

Euroopa Liit on seni piirdunud Venemaa varade külmutamisega ning nüüd liigutakse selles suunas, et võtta kasutusele nende hoiustamisel tekkinud intressid näiteks sellises finantsasutustes nagu Euroclear, kus hoitakse 191 miljardi euro ulatuses Vene riigivarasid.

Ühendkuningriigi välisminister David Cameron on väljendanud veendumust, et varade konfiskeerimiseks on olemas "seaduslik tee", ja on soovitanud, et Ühendkuningriik võiks USA-ga koos tegutseda, kui teisi G7 liitlasi ei õnnestu veenda.

"Erakorralised ajad nõuavad erakorralisi meetmeid," ütles ta neljapäeval Briti parlamendikomisjonile, lisades, et püüab selles veenda ka G7 teisi riike. Cameron eitas, et otsusele oleks välisinvesteeringutele jahutav mõju, väites, et need investorid, kes tõenäoliselt end häirituna tunneksid, on juba "üsna jahmunud" sellest, et Vene varad on külmutatud.

USA ametnik ütles, et G7 juriidilised arutelud rõhutavad rahvusvahelise õiguse järgimise tähtsust Venemaa sissetungile reageerimisel. Lähinädalate eesmärk oleks lahendada kõik kriitilised küsimused, et G7 saaks selles küsimuses koos edasi liikuda.

Euroopa riigid, eriti Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia, ei ole sellist sammu tahtnud astuda, viidates õiguslikele probleemidele, nagu riigivarade kaitse rahvusvahelise õiguse alusel, märkis Financial Times.

Sellegipoolest ütles üks lääne ametnik, et G7-s kasvab konsensus Venemaa riigivarade kasutamise suhtes Ukraina jaoks: "See toob tagasi küsimuse: kas sõja eest peavad maksma ainult lääne kodanikud ja riigikassad või peaks ka Kreml olema konksu otsas?"

USA mõttepaberis öeldakse, et Venemaa sissetung Ukrainasse tähendas, et varade arestimist võivad "seadusliku vastumeetmena taotleda need riigid, mis on saanud kannatada Venemaa rahvusvahelise õiguse rikkumise tõttu".

"Peame leidma viisi, kuidas Ukrainasse mis tahes kujul raha tuua," ütles üks EL-i diplomaat, kes osales sel nädalal ebaõnnestunud tippkohtumise läbirääkimistel. "Ja üha rohkem riike osutab Vene varadele ja mõtleb, miks nad ikka veel seal seisavad."

​Suurem osa välismaal paiknevatest Venemaa keskpanga 300 miljardi euro suurustest varadest asub Euroopas.