Kui sanktsioonide alla pandud oligarh soovib oma külmutatud varale niisama ligi pääseda, siis erandit ei tehta, selgitas välisministeeriumi sanktsioonide ja strateegilise kauba kontrolli osakonna peaspetsialist Andres Siplane. Erandi saamiseks peab olema õiguslik alus ning hea põhjendus – näiteks ohutus.

"Kui see täiemahuline sõda algas, siis meil olid sadamates suures koguses väetisi, mis olid keskkonnaohtlikud. Need külmutati (jäeti sadamasse seisma - toim.), kuna need kuulusid oligarhidele. Samas me pidime neid kuidagi käitlema, et ei juhtuks mingisugust katastroofi, siis nende väetiste väljaveoks ongi need erandid antud," rääkis Siplane.

Paljud Eesti antud erandid ongi seotud sellesama väetisega. Samas nüüdseks on pea kõik sellest väetisest Eestis ära viidud, seega väetisega seotud erandeid enam palju ei tehta. Sellega erandid samas ei piirdu, tihti tehakse neid ka siis, kui sanktsiooni kehtestamisel määratakse üleminekuaeg.

"Näiteks on olnud meie seas Eestis inimesi, kes on arvanud, et Vene aktsiaturgu tasub investeerida. Nüüd on maailmas aru saadud, et see ei olnud hea mõte ja nendel oli teatud kuupäevani võimalus väljuda Vene aktsiaturult ja oma aktsiatest vabaneda. Mitte küll nii kasumlikult, aga see oli üks kuupäev, mis mõnda aega tagasi kukkus," ütles välisministeeriumi esindaja.

Soomes näiteks on ka vähemalt ühele Soome ettevõttele tehtud erand, et ta saaks oma Venemaal tegutseva tütarettevõtte maha müüa. Eestis sellist erandit tehtud samas pole.

"Seal on näiteks kaubanduspiirangud, teatud kaupa ei tohi Venemaalt Euroopa Liitu tuua, aga kui ettevõte oli väljumas Vene turult ja lõpetamas oma tegevust ja ära toomas sellega seoses mingeid kaupasid, siis selleks otstarbeks oli teatud kuupäevani võimalik erand anda, aga Eesti ettevõtetest selliseid juhtumeid ei olnud," tõdes Siplane.

Uued sanktsioonid toovad tihti uue üleminekuaja ja uued erandid. Seega näiteks äsja kehtestatud sanktsioon Vene teemandiärile võib ka tuua mõned erandid.