X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Järgmise aasta tulud võivad jääda riigieelarves oodatust madalamaks

Foto: Siim Lõvi /ERR

Tuleva aasta eelarve aluseks olev majandusprognoos on praeguseks liialt optimistlikuks osutunud. On võimalik, et tuleva aasta tulud osutuvad oodatust madalamaks ja riik peab kulude katmiseks plaanitust rohkem laenu võtma.

Järgmise aasta eelarve kulud ja investeeringud on kokku 18,5 miljardit eurot ja tulud 16,8 miljardit. Seega plaanime kava kohaselt laenata 1,7 miljardit.

Samas vahepeal on majanduse väljavaade märgatavalt halvenenud ja praegu vaadates näivad eelarve eeldused optimistlikud.

"Olukord on väga palju muutunud. Eelarve aluseks olev majandusprognoos näeb ette järgmiseks aastaks 2,7-protsendilist majanduse reaalkasvu. Isegi ligilähedale sellele ükski prognoos ei näita, pigem vastupidi. Pigem kasvu ei tule või isegi võib juhtuda, et on väike majanduslangus järgmisel aastal," ütles rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE).

Rahandusministeerium ütleb, et riskid on suured, majandusel läheb oodatust halvemini ja maksutõusude eel on inimesed varusid kogumas, mis omakorda võib vähendada tuleva aasta laekumisi. Prognoose tuleb tõenäoliselt allapoole korrigeerida ja võib tekkida vajadus lisaks plaanitule veelgi laenata.

"Kui riik ei suuda tulusid sellises mahus koguda, siis tõepoolest tõenäoliselt tekib vajadus seda katta lisalaenuga. See otseselt ei kohusta tegema lisaeelarvet. Kui tulusid kogutakse vähem, siis kulude tekkimist see nii palju ei puutu. Kui on täiendavaid kulusid vaja teha, tekib vajadus toetusskeemide järgi või midagi sellist, siis on pigem alus ja põhjus lisaeelarve peale mõelda," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika talituse juht Kadri Klaos.

Kui aastaid on olnud tavapärane, et maksulaekumine ületab eelarves prognoositut, siis järgmine aasta võib trendi murda. See omakorda tähendab, et niigi keeruka 2025. aasta eelarve koostamine võib veelgi raskemaks muutuda.

"Kui me vaatame riigi eelarvestrateegiat, siis suurusjärgus kaks protsenti SKP-st on lubadusi, mis on praegu veel seadustega katmata. Olgu see automaks, olgu see kaitsemaks, või olgu need mingid keskkonnatasud. Ja ka kärbete pool, mida on lubatud. Meil on praegu juba suur hulk lubadusi, mida ei ole täidetud. Kui sinna otsa veel peaks mingeid täiendavaid vajadusi olema, siis see kindlasti kerge ei saa olema," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

Uusi makse on koalitsioon lubanud arutama hakata kevadel.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: