"1,2 miljardit eurot kasutamata eelarvest on seotud tuludest sõltuvate kuludega. Kehtiva metoodika järgi loetakse jäägiks ka mitmeaastaste projektide kogu kasutamata eelarve, sealhulgas see osa, mille kasutamine oli algselt kavandatud järgnevatesse aastatesse," ütles rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Viola Mäemurd.

Rahandusministeerium analüüsib tänavu tuludest sõltuvate kulude arvestamise metoodikat, et see peegeldaks veelgi täpsemalt tegelikku eelarvekasutust.

Kasutamata vahenditest kanti esialgsetel andmetel sellesse aastasse üle 295 miljonit eurot riigieelarve vahendeid, mida on rahandusministeeriumi arvutustel 44 protsenti vähem, kui oli aasta varem.

Lisaks sellele saab aasta hiljem ka kasutada piirmääraga eelarve jääki. Piirmääraga eelarve jääk oli 379 miljonit eurot.

"Tegemist on viimase kuue aasta madalaima tasemega, seega viimastel aastatel rakendatud meetmed jääkide vähendamiseks on olnud tulemuslikud. Võrreldes eelmise aastaga on jääk vähenenud kolmandiku võrra," ütles Mäemurd.

Minister saab oma käskkirjaga pikendada piirmääraga eelarve kasutamist ühe aasta võrra. 2025. aasta eelarvest kannavad ministrid ja põhiseaduslike asutuste juhid 2026. aastasse esialgsetel andmetel üle 295 miljoni euro. Aasta varem kanti üle 524 miljonit, seega on ülekantavate vahendite maht vähenenud peaaegu poole võrra.

Enim vähenes ülekantav summa haridus- ja teadusministeeriumis, kus see kahanes võrreldes eelmise aasta maiga 66 miljonit eurot. Eelmisel aastal korrigeeriti eestikeelsele haridusele ülemineku rahastuse ajastust ning ministeerium planeeris kulud täpsemalt vastavatesse aastatesse. Sellele järgnes kaitseministeerium, kus ülekantav summa vähenes 58 miljonit eurot. 

Kõige suurema summa kandis 2026. aastasse kaitseministeerium – 44 miljonit eurot. Kaitsevaldkonna piirmääraga eelarve on 2025. aastal 1,36 miljardit eurot, ülekantav summa moodustab sellest ligi kolm protsenti ja on osakaalu poolest valitsemisalade lõikes kõige väiksem.

Proportsionaalselt kandsid kõige suurema osa oma eelarvest üle riigikogu – 22 protsenti, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium –14 protsenti ning välisministeerium – 13 protsenti.