Töötajate arv avalikus sektoris tõuseb kiiremini kui mujal
Töötajate arv kasvab avalikus sektoris kiiremini kui muudes sektorites, näitavad statistikaameti andmed tööjõu liikumise kohta esimese kvartalis. Majandusanalüütik Raul Eametsa sõnul kasvatab selline suundumus riigieelarve defitsiiti.
Kuigi ka tööstuses, põllumajanduses ja mitmes muus sektoris võeti esimeses kvartalis tööle rohkem inimesi kui töölt lahkus, jäävad need kasvud kaugelt alla avalikule sektorile, kus vahe oli lausa 9,6 protsenti.
Bigbanki peaökonomisti Raul Eamets ütles, et kui liita kokku haridus, tervishoid ja avalik haldus, siis võeti tööle ligi 1700 inimest rohkem kui töölt ära läks.
"Avalikus halduses oli see kasv 11 protsent. Probleem on ta võib-olla selles mõttes, et kui vaatame meie eelarve üldist seisu, siis see väga rõõmustav ei ole, aga avalikus sektoris värbamiste pealt see välja ei paista, et me mingit kokkuhoidu teeksime," sõnas Eamets.
Eametsa sõnul peegeldavad need numbrid riigieelarve seletuskirja, kus on tööjõu kulude selle aastaseks kasvuks planeeritud pea üheksa protsenti.
"See on seotud üldise eelarve tasakaaluga ja kui me näitame kulude kasvu, siis sellega peaks kaasas käima tulude kasv, aga täna me seda ei näe. See tähendab kokkuvõttes, et eelarve defitsiit kasvab ja seda me näeme ka statistikast," sõnas ökonomist.
Näiteks hariduses võeti tööle 3174 inimest ja töölt lahkus 2271 ehk 903 võrra vähem. Statistikaameti andmetel on viimased kolm aastat püsinud haridusvaldkonna töötajate arv stabiilne, ütles ameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets.
"Kui me vaatame pikemat vaadet, siis ta on pigem selline stabiilne. Haridussektor on üldse selles mõttes natukene erinev sektor kui kõik teised, et ta sõltub hästi palju sellest soonsusest ja me siin isegi ei räägi võib-olla mitte inimeste või ametite liikumisest, vaid pigem töölepingute lõpetamisest ja jälle alustamisest," lausus Vaikmets.
Haridusministeeriumi andmeil töötab enamik õpetajaid vaid ühes koolis, kuigi ministeeriumi õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna juhataja Haana Zuba-Reinsalu sõnul on ka mitme töökohaga pedagooge.
"Reeglina nad ikkagi on valinud oma töötamise kohaks selle ühe ja ainsa kooli ja kuuel protsendil [juhtudest] võib öelda, et üldhariduse õpetaja töötab siis ühes, kahes või kolmes koolis. Üldhariduses töötav õpetaja on ikkagi väga kutsekindel ja ühes koolis oma karjääri teha sooviv õpetaja," ütles Zuba-Reinsalu ning lisas, et umbes 70 õpetajat töötab kolmes ja üks isegi neljas koolis korraga.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: "Aktuaalne kaamera"










