X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eestis sureb rohkem inimesi kukkumise kui autoavarii või põlengu tagajärjel

Päästja
Päästja Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eelmisel aastal oli juhuslik kukkumine Eestis levinum surmapõhjus kui terve aasta avariid, uppumised ja tuleõnnetused kokku. Kukkumised troonivad ka tööõnnetuste statistikas.

Statistikaameti andmed näitavad, et eelmisel aastal suri juhusliku kukkumise tõttu 212 inimest, samas kui avariisid, uppumisi ja tuleõnnetusi oli kokku 126.

Statistikaameti analüütik Henry Lass ütles ERR-ile, et juhuslik kukkumine oli mullu levinum surmapõhjus kui terve aasta avariid, uppumised ning tuleõnnetused kokku.

"Viimase kümne aasta jooksul on kukkumise tõttu surnud 1411 inimest," lausus Lass, kelle sõnul on see surmapõhjusena ka viimase kümne aasta jooksul levinum kui avariid, uppumised või tuleõnnetused.

Avariides on viimase kümne aastaga hukkunud 806 inimest, tuleõnnetustes 464 inimest ja uppunuid on 450. Õnnetustest kõige levinum on aga juhuslik mürgistus, mille tõttu suri mullu 233 ning viimase kümne aasta jooksul kokku 2256 inimest.

Päästeamet peab arvet kodukeskkonnas kukkumiste kohta, kus päästjad on abiks käinud. See tähendab, et terviserikkest, näiteks insuldist tingitud kukkumisi see statistika ei sisalda. Nende andmed näitavad, et kodus juhtuvad õnnetused tekitavad riigile suurt haiguskoormust, aga vähe sellest – hulk kodus vigastada saanud inimesi hukkub.

Kodukeskkonna kukkumisi, kus päästjad appi pidid minema, oli mullu 843, mida oli võrreldes 2021. aastaga saja võrra vähem. Kukkumissurmasid oli samas eelnenud aastast rohkem.

Eelmise aasta väljakutsete puhul, kus päästjad käisid abiks kodus kukkunud inimesel, oli kannatanud keskmiselt 77-aastane, põdes kroonilisi haigusi, elas korterelamus ning kukkus voodist või tualetis. Samuti olid kannatanud sageli liikumisraskustega või voodihaiged.

Näiteks on päästjad kutsutud appi, kui üle 90-aastane naine kukkus diivanilt maha ega saanud püsti, kuid lähedased ei saanud talle appi tulla, sest korteri uks oli lukus. Samuti on abi vajanud 70-ndates mees, kes oli WC-s kättpidi veetorude ja seina vahel kinni, sest oli sinna tasakaaluhäirete tõttu kukkunud. Päästjad on käinud abiks ka eakal naisel, kes oli kukkunud vanni ja naabrid teatasid abivajajast siis, kui teda juba mitu päeva polnud näha olnud.

Kuude lõikes on vähem kukkumisi aprillist juulini, kõige enam kukuti aga mullu detsembris ja veebruaris. Piirkondadest oli kõige enam juhtumeid 10 000 elaniku kohta Ida-Viru-, Lääne-, Valga- ja Viljandimaal.

Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin ütles, et kukkumiste arv, mille puhul päästjad abi andsid, oli tõusutrendis kuni 2021. aastani. Eelmisel aastal algatati katseprojekt, millega kukkumiste teemale kampaaniate kaudu tähelepanu tõmmati, ja ehkki tänavu on esimese kümne kuuga kodukukkumiste tõttu päästjad appi kutsutud 813 korral ehk sarnasel määral möödunud aastaga, on Usina sõnul vähenenud abitusse seisundisse jäämise juhtumid.

"Olulised märksõnad on siinkohal märkamine, sekkumine, lähedaste huvi, naabrite hool ja nii edasi. Seega meie läbiviidud projekt kinnitas tulemuslikkust," sõnas ta.

Tööl kukkumise peapõhjus ei ole libedus

Tööõnnetuste statistikas troonivad samuti kukkumised, libisemised ja komistamised, näitavad tööinspektsiooni andmed. Seejuures lõppes iga kolmas niisugune õnnetus töötajale raske tervisekahjustusega.

Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep ütles, et tööl kukkumise peamine põhjus ei ole talvine libedus, vaid inimeste tähelepanematus.

"Kui varem on olukord ettevõtetes olnud parem, siis eelmisel aastal oli kukkumisi, komistamisi ja libastumisi töökeskkonnas oluliselt enam – keskmiselt kolm inimest päevas – ja seda olenemata majandusharust. Kahjuks on kukkumiste arv nii samal tasapinnal kui ka kõrgelt jätkuvalt suur ka sel aastal ning olulist langust näha ei ole," lisas ta.

Samas on enamik neist õnnetustest Saarepi sõnul sellised, mida saaks ära hoida. Ta tõi näiteks juhtumi, kus töötaja pesi oma töövormi, kuid ei kerinud pärast seda puhastusvoolikut kokku. Järgmise vormi järele minnes komistas ta vooliku otsa ja tagajärjeks olid varba ja sõrme põrutus ning verevalum säärel.

Päästeamet plaanib muudatusi, et kukkumisriski kodudes vähendada. Kodukeskkonna vigastusriskide projekti kokkuvõttes toodi välja, et tegevused ametkondade vahel on killustunud ja mõne vigastusliigi ennetamisega praktiliselt ei tegeleta. Jaanika Usina sõnul püsib olukord praegu samasugusena, kuid riik on 2024.–2027. aasta tegevusplaanis näinud ette, et järgmise aasta detsembriks peaks valmima koduohutuse tegevuskava 2025–2030.

Ta ütles, et vastutavad ministeeriumid on sotsiaalministeerium ja siseministeerium, juhtkomisjon on moodustatud ja esimene kohtumine tegevuskava planeerimiseks on toimunud.

"Tegevuskavas soovitakse keskenduda peamiselt kahele teemale: andmevahetusele ja parimatele praktikatele. Eesmärgiks on märgata abivajadust ja sellest teada anda abistajale, kes saab aidata. Seega on andmevahetuses äärmiselt oluline õige info jõudmine õige inimese või asutuseni," sõnas Usin.

Kuna päästjad käivad sageli väljakutsetel, kus üksi elavad vanemad inimesed on kodus kukkudes viga saanud, soovitab päästeamet kodusid nii kohandada, et kukkumist ennetada ja selleks oskavad nõu anda ka sotsiaalabiosakondade töötajad.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: