Teisipäeval said Ida-Virumaa päästjad korduvalt väljakutseid seoses gaasilekke ja vingugaasiohuga. Kõrge õhutemperatuuri ja atmosfäärirõhu tõttu ei töötanud kortermajade ventilatsiooni- ja väljatõmbesüsteemid piisavalt tõhusalt. Selle tagajärjel võib gaasiboilerite ja teiste gaasiseadmete kasutamisel koguneda ruumidesse ohtlikus koguses vingugaasi.

Päästjad tuvastasid korterites gaasilekke enamasti vannitoas. Korterite gaasikraanid suleti ja aknad avati tuulutuseks, veeboileri kasutamine keelati. Osal juhtudel oli tegu tsentraalgaasilekkega trepikodades.

Päästeameti operatiivjuht Marek Martinson rääkis pressikonverentsil, et kokku oli gaasisündmustele väljakutseid teisipäeval 19 ja ühel juhul viidi inimene ka haiglasse. Mujal Ida-Virumaal oli väljakutseid märksa vähem – Kohtla-Järvel kaks ja Sillamäel üks.

"Narvas oli sündmuste järsk kasv ennelõunal, kella 11–12 paiku ja eriti tihedaks läks väljakutsete arv tööpäeva lõppedes, siis tuli peaaegu iga kümne minuti tagant uus sündmus meile peale," ütles Martinson.

Päästjad reageerisid kõigile väljakutsetele ning õhtul toodi Jõhvist Narva kahele põhiautole üks veel lisaks, et keegi abita ei jääks. Teisipäeva õhtul said Narva linna elanikud SMS-i teel ka EE alarmi.

Inimestele anti suunised tuulutada korterid, keerata gaasiseadmel kraanid kinni ja väljuda ruumidest. Päästjad võtsid ühendust ka korteriühistutega, et nad keeraksid kinni trepikodade gaasikraanid või majade peagaasikraanid.

"Kahjuks ei saanud kõiki korteriühistute esimehi või ka ühistuid teenindavaid gaasifirmasid kätte, seetõttu ei saanud kõigil gaasikraane kinni panna. Õnneks aga ei juhtunud öisel ajal ühtki gaasisündmust ja inimesed kannatada ei saanud," lisas Martinson.

Kolmapäeva hommikul kella 10-ks ei olnud ei päästjad ei Narva linnas ega Ida-Virumaal ühtki gaasiga seotud väljakutset saanud. Kolmapäeva hommikul kell kaheksa hakkasid päästekomandod koostöös Narva linnavalitsuse, korteriühistute esindajate ja gaasiteenistustega kontrollima kortereid, kus avastati vingugaasi lekked ning kus gaasi juurdevool on ajutiselt suletud.

Kolmapäeval saadab päästeamet välja ka uue EE-alarmi teavitusega, et oht on hetkel lõppenud. Kuni ametlikku teavitust pole saabunud, palub amet elanikel jätkuvalt mitte gaasiseadmeid kasutada. 

Neis korteriühistutes, kus gaasikraanid on kinni keeratud, annab päästeamet suunise avada kraanid alles õhtul kella 18 ajal, kui inimesed on valdavalt töölt naasnud ja saavad ise kontrollida, et korteris ei ole gaasileket.

"Muidu tekib kohe plahvatusoht, mis on ühistule ääretult ohtlik," põhjendas Martinson ja lisas, et kõigil gaasiküttega korteritel, kus veel pole vingugaasiandurit, tuleks see kohe muretseda, sest kui inimesel halb hakkab, võib juba hilja olla. "Vingugaasiandur peab olema kõigis gaasi- ja ka ahiküttega korterites, viimane aeg on see muretseda."

Lisaks gaasikütteseadmete ülekontrollimisele peaksid korteriühistud laskma ära puhastada ka kõik korstnad, seda peaks tegema korra igal aastal. Lisaks on ohtlikud ka puhastamata ventilatsioonilõõrid, sest nende ummistuse puhul ei tule lisaõhu pealevoolu, see aga tekitab mittetäielikku põlemist nii veeboilerites kui ka gaasipliitidel ning nii satub vingugaas korteritesse.

Operatiivjuht: sellist asja mina enda praktikas ei mäleta

Miks Narvas teisipäeval nii palju gaasilekkeid tekkis, ei ole täpselt teada. Martinson märkis, et temperatuur ja õhurõhk olid ka naaberlinnades üsna sarnased, aga mujal sellisel hulgal sündmusi ei olnud.

"Oleme tähele pannud, et kui sügisel algab kütteperiood ja inimesed hakkavad tarbima palju sooja vett, saavad gaasikütteboilerid suurema koormuse ja on olnud mingeid perioode, kus on väljakutseid gaasisündmustele Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Narvas rohkem. Aga sellist asja, et nii lühikese ajaga, eriti intensiivselt õhtul kella 18-20, kus tuli järjest sündmusi peale, mina enda praktikas ei mäleta," tõdes päästeameti operatiivjuht.

Pärast seda, kui ühistud õhtul maja peakraanid või trepikoja gaasikraanid uuesti lahti keeravad, on Martinsoni sõnul oht, et võib tekkida veel sarnaseid sündmuseid.

Päästeamet võttis juhtunu põhjuste uurimiseks ühendust ka tehnilise järelevalve ametiga ja andis info neile edasi, kuid Martinson ütles, et on raske öelda, kelle pädevusse asja uurimine kuulub.

"Me kindlasti suhtleme neil teemal omavahel nii päästekeskuses kui Narva linnas, aga korteriühistud peaksid kindlasti laskma gaasikütteseadmed üle kontrollida, puhastada korstnad ja ventilatsioonilõõrid, see kindlasti parandab olukorda," lisas Martinson.

Kontrollide käigus hinnatakse ventilatsioonisüsteemide olukorda ning gaasiseadmete ohutust. Vajadusel jääb gaasivarustus suletuks kuni puuduste kõrvaldamiseni.

Vingugaas on inimesele väga ohtlik, kuna sellel puudub värv ja lõhn.