X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eve Eisenschmidt: PISA rõõmud ja varjuküljed

Eve Eisenschmidt
Eve Eisenschmidt Autor/allikas: Erakogu

Süvenev lõhe koolide vahel, nõrgenev õpetajate enesearengut toetav koostöökultuur ja õpilaste madal kuuluvustunne on teemad, mis vajavad tõsist analüüsi ning ka hariduspoliitilisi samme, kirjutab Eve Eisenschmidt.

Võime jälle kergendatult hingata, sest PISA uuring näitab, et Eesti 15-aastased noored on jätkuvalt arukad ja usinad õppijad ning õpetajad teevad head tööd. Rahvusvaheliselt oleme uuesti rambivalguses ning uudishimulikud väliskolleegid, ajakirjanikud ja haridusturistid uurivad, mis teeb Eesti kooli nii edukaks.

Kodustes aruteludes on pilt tõsisem, kuna muretseme õpetajate puuduse ning ebakõla pärast õpetajate töökoormuse ja palga vahel. Mida meile ütlevad PISA testide tulemused ja taustaandmed, kuidas need aitavad meil oma hariduselu arendada?

Pärast taasiseseisvumist kujundasime oma haridussüsteemi ümber, andes koolijuhtidele ja õpetajatele suure autonoomia ja otsustusõiguse koolielu ja õppetöö korralduse üle. Selle tulemusena on Eesti koolid ligi 30 aasta jooksul ise koostanud koolide arengukavasid, töötanud välja kooli tasandi õppekavad, kehtestanud õpetajate palga- ja ametialase edutamise süsteemi, valinud õpetajaid ja toetanud õpetajate kutsealast arengut. Koolide võimalused ise asju otsustada on Eestis suuremad kui enamikus riikides.

Eesti kooli autonoomia paistab silma ka seekordses PISA uuringus. Riikide võrdluses oli just koolide autonoomia üheks õpilaste heade matemaatikatulemuste oluliseks ennustajaks. See kinnitab, et Eestis valitud tee pakkuda koolidele piisavalt iseseisvat otsustusõigust on olnud õige otsus. Ka PISA raporti üheks poliitikasoovituseks on toetada koolide autonoomiat ja pakkuda tuge koolides läbi viidavale enesehindamisele. Just enesehindamisele, mitte väljastpoolt saabuvate inspektorite näpuviibutamistele.

Õpetajate ja koolijuhtide lai tegevusvabadus on viinud Eestis mitmekesise koolivõrgu tekkimiseni. Eripalgelised koolid arendavad oma identiteeti, rõhutades kooli eripära ning edendades õpilaste iseseisvust ja valikuvõimalusi. On koole, mis keskenduvad teatud valdkondadele, näiteks keeltele, reaalainetele, spordile, aga ka uuenduslikule õppekorraldusele lõimides erinevaid aineid või pakkudes õpilastele enam enesejuhtimist võimaldavaid õppevorme.

Varasemate PISA tulemuste põhjal saime öelda, et koolimaastiku mitmekesisus ja erinevad lähenemisviisid on taganud ühtlaselt hea hariduse igat tüüpi koolides. Samuti ei ole seni õppurite sotsiaalmajanduslik taust mõjutanud Eesti õpilaste õpitulemusi. Just välja tulnud PISA raport annab selle kohta aga hoiatava signaali, sest koolide vahel erinevused suurenevad.

Koolides, kus õpivad keskmiselt parema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilased, olid ka matemaatikatesti tulemused paremad. Nendes koolides hindasid õpilased paremaks ka oma suhteid õpetajatega ning kõrgemalt ka matemaatika õpetamise taset.

Nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga lapsed seevastu hindasid oma suhteid õpetajatega kehvemaks ning madalamad on ka nende matemaatika tulemused. Meie haridussüsteemi on hiilimas hariduslik kihistumine, on tekkimas nõrgemad ja tugevamad koolid ja see on selge ohumärk.

Mõtlemisainet pakuvad ka PISA taustauuringus osalenud Eesti koolijuhtide hinnangud. Ilmneb, et Eesti koolide juhtkonnaliikmed pööravad OECD keskmisega võrreldes vähem tähelepanu tegevustele, mis toetavad õpetajate koostööd uute õpetamismeetodite kasutamisel. Võrreldes 2015. aastaga on Eestis vähenenud nii õpetajate vastastikune kui ka koolijuhtide tunnivaatlus koos sellele järgneva aruteluga. OECD keskmisest on madalamad ka Eesti õpilaste samasustunne kooliga ning motivatsioon teha koolitöid.

Süvenev lõhe koolide vahel, nõrgenev õpetajate enesearengut toetav koostöökultuur ja õpilaste madal kuuluvustunne on teemad, mis vajavad tõsist analüüsi ning ka hariduspoliitilisi samme.

Praegu on riiklikult käimas vähemalt kaks olulist protsessi, mille jaoks PISA taustauuringu andmed on väga oluliseks sisendiks koolide kvaliteedihindamise mudeli ning haridusjuhi karjääri- ja kompetentsimudel arendamine.

Meie siht on mitte ainult "maailma parimate teadmistega õpilased", vaid ka koolid, kus nii õpilased kui ka juhid ja õpetajad tunnevad ennast hästi, kus nii õpilaste kui ka õpetajate edenemine on igapäevaelu loomulik osa ning juhid teavad, et teevad õigeid otsuseid.


Lisainfo

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: