X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Õpilaste digioskusi ei osata tundides ära kasutada

Eesti koolides kasutatakse digitehnoloogiat keskmiselt 1,6 tundi päevas.
Eesti koolides kasutatakse digitehnoloogiat keskmiselt 1,6 tundi päevas. Autor/allikas: Karolina Grabowska / Pixabay

Rahvusvaheline haridusuuring ehk PISA test vaatas muuhulgas sisse ka digivahendite kasutamisele koolides. Kuigi nii Eesti õpetajatel kui ka õpilastel on väga head digioskused, siis alati ei osata olemasolevaid digioskusi koolitundides ära kasutada nii, et see ka õppeprotsessile tuntavat positiivset mõju avaldaks.

Tartu Annelinna gümnaasium on varustatud mitmesuguse kaasaegse tehnikaga, näiteks nutitahvlitega, mille abil on võimalik õppetööd mitmekülgsemaks ja põnevamaks muuta. Kooli õpetaja Pavel Babtšenko sõnul meeldib õpilastele, kui õppetöösse on kaasatud ka digivahendeid.

"See on midagi uut, nad on natukene väsinud sellest klassikalisest haridusest, kus on palju lugemist, kirjutamist ja päheõppimist. See uus süsteem pakub nn mänguharidust ehk nad omandavad mingeid uusi teadmisi või oskusi läbi mängu," selgitas Babtšenko.

Värskete PISA testi tulemuste järgi kasutatakse Eesti koolides digitehnoloogiat keskmiselt 1,6 tundi päevas – seda on vähem kui OECD riikides keskmiselt. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Maie Kitsing rääkis, et Eesti lapsed kasutavad digivahendeid küll väga hästi, aga digivahendite kasutamine toimub väga lihtsatel eesmärkidel.

"Olgu siis Wordi dokumentide kirjutamine, tekstitöötlus või PowerPoint ettekanded. Me näeme laste vastustest, et meil on väga palju kasutusvaldkondi kasutamata. Seal, kus on vaja mõttetööd ja oma tööd, nagu ka igapäevaelus, tulevikus lihtsustada, seal seda kasutust on vähe praegu," sõnas Kitsing.

Kitsing lisas, et PISA tulemuste põhjal on ka Eesti õpetajatel väga head digioskused ja ka õpetajad kasutavad neid oskuseid kenasti, aga seda tehakse klassi ees, andmata lastele ülesandeid digivahenditega koostöö tegemiseks.

"Natukene küsitavaks jääb, kas kool kujundab neid õpilasi selliseks, kes oleksid suutelised meie digiriiki, digivaldkonda arendama, et sellest jääb ilmselgelt praegu vajaka. Kui meie siin kümmekond aastat olime eesrindlik digiriik hariduses, siis täna me hakkame seda positsiooni minetama. Näiteks Läti ja Soome koolides kasutatakse digivahendeid oluliselt rohkem, kui seda tehakse meil, rääkimata Aasia riikidest."

Digioskustega seonduvat on uurinud ka teadlaste rühm, keda juhib Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste. Digiefekti projekti raames vaadeldigi ühe aspektina, kuidas õpetajad ja õpilased koolitundides digivahendeid kasutavad. Uuringu ühe järeldusena toob Pedaste välja, et digivahendid avaldavad õppeprotsessile enim positiivset mõju juhul, kui vahendeid kasutatakse interaktiivselt.

"Ehk siis õpitakse kasutades projektiõpet või mingeid debatte üksteisega koos internetis, või digivahendeid kasutatakse kasvõi füüsiliselt koos olles, tagasisidestatakse üksteise tööd jne," ütles Pedaste.

Pedaste lisas, et nende uuringu tarbeks läbi viidud tundide vaatluste põhjal kasutatakse Eesti koolides digivahendeid päris hästi, aga tähtis ongi aru saada sellest, et oluline pole mitte see, kui palju tehnoloogiat kasutatakse, vaid kuidas seda koolitunnis tehakse.

"Loomulikult on ka meil seda passiivset tehnoloogiakasutust ja lihtsalt PowerPointi näitamist ja see on see, mis ei ole tegelikult tõhus. Kui me võrdleme seda tundidega, kus tehnoloogiat ei kasutatud, siis saame mõnikord samaväärse tulemuse, mõnikord isegi kehvema tulemuse. Seetõttu peaks kindlasti mõtlema, et me ei piirduks lihtsalt asjade näitamisega, vaid me aktiveeriksime õpilaste eelteadmised ja seoksime uue, juba teadaolevaga," ütles Pedaste.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: